Aprillirahutuste aastapäeva tähistanud Öise Vahtkonna liikmete sõnavõttudest jäi kõlama väide, et aastaga on venelaste ja eestlaste suhted veelgi halvenenud ning püüded venekeelseid inimesi eestlastega sulandada on ette luhtumisele määratud.
Öine Vahtkond rahvaste liitmisse ei usu
28. aprill 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tund pärast keskpäeva kogunes mõnusalt soojal aprillikuu laupäeval Tallinnas Vene kultuurikeskuse kõrval olevasse Kanutiaeda ligi sada inimest. Oodati mulluse pronksmässu korraldamises kahtlustatava Öise Vahtkonna väljakuulutatud miitingu algust.
Peamiselt venekeelselt sumiseva inimmassi seast otsisid üle lahe tulnud telereporterid pingsalt neid, kes oleks nõus kaamera ees intervjuud andma. «Eriti ei taheta tulla,» tõdesid nad. Üksikutelt nõustujatelt saadi peamisele küsimusele, mis on aastaga muutunud, vastuseks, et eestlaste ja venelaste suhted on läinud halvemaks.
Kriminalisti näoga tülinorija
«Aga kohe kustuta ära, ma ei luba ennast filmida,» praalis punapäine kergelt nokastanud mees end noore ja ujeda kaameramehe ees puhevile ajades. «Sa ei saa vene keelest aru, või kas teist keegi üldse vene keelt räägib,» läks mees mõistmatu vaikuse peale üha vihasemaks.
Selgituse peale, et avalikul üritusel on filmimine lubatud, ähvardas punapea kaamera puruks lüüa. «Mul on kriminalisti nägu ja kas olete ikka sada protsenti kindel, et ma seda ei lõhu,» küsis ta.
Tagasihoidliku kaameramehe päästis ligi tõtanud välisajakirjanik, kes palus «kriminalisti näoga» mehelt intervjuud ning sundis ta sellega taanduma.
Samal ajal rullisid miitingulised lahti möödunud kolmapäeval Tallinnas Musumäel peetud piketist tuttavaid loosungeid, millel nõuti peaminister Andrus Ansipi erruminekut, rahutuste käigus tapetud Dmitri Ganini mõrvarite vangistamist ja võrdseid makse.
«Jahutage oma tuliseid päid, ärge ise provotseerige ja ärge alluge provokatsioonidele, muidu peame oma miitingu lõpetama ja olulised sõnumid, mida öelda tahame, jäävad ütlemata,» kostis ruuporist vineerkasti otsa roninud Öise Vahtkonna aktivisti ja miitingute organiseerija Sergei Tõdõjakovi hääl.
Plakatite sekka lisandus värskete hüüdlausetega plagusid. «Meil ei ole usaldust Eesti võimudesse», «Nõuame aprillirahutuste uurimiseks rahvusvahelise komisjoni moodustamist» ja «Häbi hauakaevajatele,» kuulutasid need.
Öise Vahtkonna pressiesindaja Larissa Netadimova kõnest selgus, et plakatid andsidki edasi suurema osa neist sõnumeist, mida miitingute korraldajad tahtsid edastada.
Üks Öise Vahtkonna liikmetest Aleksandr Korobov alustas oma sõnavõttu tänusõnadega kohaletulnutele. «Tänan teid julguse eest tulla kohale, kartmata fotograafe ja edasist tagakiusamist,» sõnas Korobov. «Siin saame rääkida tõtt ja anda edasi oma nõudmised Eesti võimudele,» lisas ta.
Takkakiitev aplaus
Korobov heitis Eesti riigile ette, et valitsuses ei ole ühtegi vene rahvusest ministrit, vanematelt tahetakse võtta õigus valida, mis keeles nende lapsed haridust saavad, kogu elu Eestis elanud mittekodanikud ei saa valimisõigust, kuid samas kogutakse neilt makse, mida kasutatakse nende vastu võitlemiseks.
«Meid ei ole võimalik assimileerida, meid on selleks maailmas ja Eestis liiga palju,» rääkis Korobov.
Kõnesid katkestas takkakiitev aplaus ja nõustuv pomin. Miitingu ärevaim hetk saabus koos sinimustvalget lippu hoidva Eesti mehega. Lühikeseks jäänud sõnavahetus, kus tuntumateks osalisteks olid Dimitri Klenski ja Vladimir Lebedev, lõppes lipukandja lahkumisega.
«Ärge minge ära, jääge lipuga siia, ka meie austame Eesti lippu,» saatsid lahkujat venekeelsed hüüded. «Oi, tublid poisid, no ei allunud provokaatorile,» kiitsid vene vanamemmed isekeskis. Kaks ja pool tundi pärast miitingu algust jätkus soe ja rahulik aprillikuine laupäev, eestlastele kevadine nädalalõpp, venelastele ülestõusmispüha.