Sotsiaalministeerium koos Avatud Eesti Fondiga kulutab sootundliku hariduse andmiseks tänavu üle 700 000 krooni, mille tulemusel peaks soostereotüüpidest vabanemine algama juba lasteaias.
Sootundlik haridus alaku lasteaias
30. aprill 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks sootundliku hariduse konkursi võiduprojektidest valiti välja põhjendusega, et kuna praegused lasteaiakasvatajad on saanud hariduse patriarhaalses haridussüsteemis, siis annavad nad enesele märkamatult lastele edasi neidsamu soonorme ja pealekasvav põlvkond saab ellu kaasa aegunud arusaamad meheks ja naiseks olemisest.
Projekti juhtiva Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuhi Kadri Aaviku sõnul on eesmärk uurida, kas kasvatajad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ega lase neil oma valikutes vabad olla.
«Jälgime näiteks seda, milliseid mänge tüdrukud ja poisid mängivad ning kas neil on soorollid juba välja kujunenud. Mingil kujul saab erinev kohtlemine alguse juba lasteaiast, seega on hoiakuid vaja kujundada juba pisikesest peale,» rääkis Aavik.
Uuring seitsmes lasteaias
Uuring korraldatakse seitsmes lasteaias, selle tulemused koos soovitustega on kavas teha kättesaadavaks kõigile lasteaednikele. Projekte sõelunud üriiliikme, Tartu Ülikooli õppejõu Raili Põldsaare sõnul oli konkursil tunda, et tegu oli ettevõtmistega, mille tegijad tahavad endast maha jätta sisulist jälge.
«Olen nõus, et tekkinud on palju igasugust paberit, millele selle mahu juures enam keegi tähelepanu ei pööra,» tõdes Põldmaa, nõustudes, et tihti tehakse projekte ja toodetakse voldikuid vaid linnukese kirjasaamise pärast.
Põldmaa hinnangul on keskendumine lasteaedadele ja koolidele õige valik. «Väga eksitav on arvata, et meie koolides on kõik korras, ja üks tõik, mida läbivalt ignoreeritakse, on see, et meil õpivad koolides nii poisid kui tüdrukud,» ütles Põldsaar.
Tema sõnul on koolide meheliku konkurentsiideoloogia tagajärjeks poiste suur väljalangemus, kivistunud arusaamad võimete kohta piiravad aga tüdrukute võimalusi.
Ühe seitsmest toetuse saanud projektist pakkus välja keemiaõpetajate liit, kellele teeb muret, et loodusteadused on õpilaste silmis järjest ebapopulaarsemad ja tüdrukud ei taha ülikoolis neil erialadel õppida.
Seksuaaltervise liidu eesmärk on aga pöörata koolis rohkem tähelepanu poiste seksuaalsusele, sest õpetajate hinnangul ei oska nad rääkida poistega seksuaalteemadel.
Programmi koordineerija Selve Ringmaa sõnul oli soolise võrdõiguslikkuse projektide eelarve tänavu veidi üle 700 000 krooni, mille tasuvad sotsiaalministeerium ja Avatud Eesti Fond.
Tõsta inimeste teadlikkust
Varasemate aastate projektides on uuritud mehelikkust ja naisi poliitikas. Ringmaa kinnitusel on need täitnud eesmärgi tõsta inimeste teadlikkust. «Isegi president mainis aastapäevakõnes puuduvaid mehi,» märkis Ringmaa.
«Küsimus on selles, kas meie haridus valmistab soolise võrdõiguslikkuse osas lapsi piisavalt hästi eluks ette,» selgitas Ringvee.
«See ei tähenda, et koolis ja lasteaias on võrdõiguslikkus valupunktiks või et toimub diskrimineerimine. Sellest, kuidas kasvatatakse poisse ja kuidas tüdrukuid, sõltub nende tulevane karjäär, ning ka tüdrukule võib kasuks tulla, kui ta oskab mutreid keerata,» rääkis Ringvee.
Toetatud projekte
Eesti Seksuaaltervise Liidu projekt «Sootundlik seksuaalharidus koolis» inimeseõpetuse õpetajatele.
Eesti Naisühenduse Sihtasutuse projekt «Kuidas kasvatada 21. sajandi poisse ja tüdrukuid» koolitab lasteaednikke Rootsi lasteaedade eeskujul.
Keemiaõpetajate liidu projekt «Sooline võrdõiguslikkus loodusteaduste õppimisel ja õpetamisel» uurib, miks on loodusteaduste õppimisel suured soolised käärid.
Lastekeskuse Tähetorn projekt «Probleemsed poisid ja «vale» temperament» uurib, kas probleemsete laste seas on rohkem poisse või tüdrukuid, ning annab juhiseid õpetajatele eelarvamuste vältimiseks.
Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskuse projekt «Sinine maailm» ja Avaliku Hariduse Arengukeskuse projekt «Harjumaa õpetajate/koolidirektorite koolitus ja koostöö» keskendub õpetajate koolitusele.
Allikas: Avatud Eesti Fond