Saades kutse tööintervjuule, avastan ehmatusega, et mul pole midagi ei, s e l g a panna on mul küll midagi, moetudengi õmmeldud tumeroheline orani neerumustriga seelik, mida kasutasin aasta aega kodus, kuni ahhaa-arvasin imearmsaks ja kannan nüüd parimatel puhkudel j a l g a panna.
Tõsiselt! Pika säärega helesinised saapad ei sobi seelikuga värvi poolest. Täistallal talvebuutse saab kanda ainult pükstega. Mugavad, kuid ekstravagantsed platvormsaapad on vist targem esimene kord koju jätta?
Nii tuiskangi päeval enne tööintervjuud projektijuhi ametikohale ostukeskuses kingariiulite vahel. Pisitütar Krata istub õnneks rahumeelselt oma kärus ja närib rõngikuid. Projekti «Uued saapad» tulemus: suurepärane! Pika säärega iluduste pruun nahk on pitsiliseks augustatud, kõrge konts vähendab väidetavalt põrutust.
Enne intervjuud sirvin ülikoolis läbitud projektijuhtimise kursuse materjale. Hämmastav! Nii see, kui selgeks saab taandada segased probleemipuntrad. Kui ka see, kui keeruliseks võib ajada ülilihtsad asjad. Keerutamise tempioni tiitlit väärib MUTU-meetod: intuitiivne meetod valiku tegemiseks, lahtiseletatult: «mulle tundub». Selle paariline on METU-meetod ehk siis «meile tundub».
Projektis «Tööintervjuu» on mu partneriteks avala naeratusega naine ning mees, kelle sügavad silmad lausa kutsuvad heljuma..., heljuma... oot, mida ta nüüd küsiski?
Pärast intervjuud jah, mulle sobib, et te järgmisel nädalal ühendust võtate kõpsutan kodu poole. MUTU-meetodil hinnates: päris tore, naerda sai palju. Kuigi vast seletasin
l i i g a pikalt, kui juhuslikult ma nende töökuulutusele sattusin? Vastasin l i i g a paljudele küsimustele «kõik on õpitav»? Tegin l i i g a kohatu nalja, et pole hullu, kui ma eksin komakohaga paar nulli siia- või sinnapoole, raamatupidaja vaatab ju arvestused üle?
Mõtted viib mujale samal nädalal tulnud telefonikõne: tule ajakirjanikutööle! Hmh. Hakkama ma muidugi saaksin, kuivõrd enne lapsega koduseks jäämist pidasin seda ametit üle tosina aasta.
Aga.
Aga ma mõtlesin ju katsetada midagi muud!... kuigi eks kohvi võib potentsiaalse ülemusega ikka juua. Küsimust, mida jalga panna, ei teki pean sel hommikul palju ringi jooksma, seega platvormsaapad, millega on hea pikki samme võtta. Projekti «Kohvijoomine» raames räägib särtsakas VVV-faktoriga (lahtiseletatult: Väike Vahva Värvuke) naine uuest internetiportaalist nii kaasakiskuvalt, et saan aru: töö leidis mu ise üles.
Projektijuhti otsinud firmast pole aga tänini kippu ega kõppu, kuigi möödas on juba mitu kuud. MUTU-meetodil hinnates: ilmselt oli asi saabastes. Kui ikka tööintervjuule minnes tundub, et pead enesekindlust väliste detailidega upitama, ju siis pole see õige koht.