Koristuspäeval pidid kodust välja tulema pooled kriminaalpolitsei mõrvarühma töötajad, sest maapõuest tuli päevavalgele kuus pealuud ja kaks skeletti.
Prügikoristajad sattusid pealuudele ja skelettidele
5. mai 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealtnäha kõige hirmuäratavama leiu peale sattusid talgulised Tallinna külje all asuva Saha-Loo lähedal, kus metsast avastati korraga nelja inimese pealuud. «Kolbad lebasid üksikult suhteliselt väikesel alal ja üsna lähestikku,» lisas Põhja prefektuuri mõrvarühma vanemkomissar Priit Pärkna.
Ometi pole politseinikel sündmuskoha esialgsete vaatluste põhjal põhjust kahtlustada, et tegu oleks kriminaalse ühishauaga seni avastamata peidupaigaga, kuhu maeti 1990. aastate hakul Eesti ühe verisema allilmasõja ohvrid.
Selliseks vandenõuteooriaks iseenesest sädet jaguks, sest just Saha-Loo asulas tekkis toona Eesti noormeeste kurikuulus nn Linnuvabriku grupeering, kelle jõhker arveteklaarimine vene Permi grupeeringuga tipnes mõlemas leeris kümmekonna tapetu ja teadmata kadunuga.
Kolp kilekotis
Pärkna selgitusel ei olnud leitud siiski selle allilmasõja ohvrid. «Ekspertide esialgsete hinnangute põhjal on kolbad väliste vigastusteta ning võivad pärineda viimase Eestit laastanud sõja päevilt,» lausus vanemkomissar.
Samale seisukohale jäid eksperdid esialgu ka Kloogal, kus vähekäidavast metsast avastati viies pealuu.
Nii nagu Saha-Lool, ei olnud sealgi kolba juures ainsatki muud inimjäänust ning leitud pealuu oli vigastusteta. «Ainus iseäralik seik on see, et kolp oli kilekotis,» sõnas Pärkna. «Miks ta seal oli ja kes ta sinna pani, on praegu mõistagi väga keeruline öelda.»
Kuues pealuu tuli päevavalgele Põlvamaal Värska vallas Perdaku külas. Politseinike esialgsel hinnangul on see kolp seal vedelenud tõenäoliselt aastakümneid.
«Midagi kriminaalset selle leiu taga ilmselt ei peitu, sest kõrvalt avastati ka hauakivi jäänused ja esialgu peetakse tõenäoliseks, et see ongi pärit kuskilt lähedal asuvalt kalmistult,» ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla.
Lagunev surnukeha
Peale kolpade andsid Harjumaa prügipõllud koristajaile välja veel kaks skeletti. Üks tariti välja Maardu ja Ülgase küla vahel asuva veekogu rägastikust. Vanemkomissar Pärkna sõnul oli tegu naisterahva surnukehaga, mis veel viimases lagunemisjärgus.
Miks naine suri ja kuidas ta sinna sattus, peavad välja selgitama kohtuarstid. Samuti teise skeleti puhul, mis avastati Kiisa lähedalt.
«Anname nüüd kõik leiud professionaalide kätte, kelle hinnangute järel saame täpse pildi, mis ajalugu nende taga on,» lausus Pärkna.
Ise laupäeval «Teeme ära!» käigus koos kolleegidega Põhja prefektuurist Türisalus kunagist Nõukogude armee raketibaasi prügist puhastanud Pärkna ütles, et koristajate leiud sundisid teda koguni pooled mõrvarühma uurijaist vabal päeval tööle saatma.
«Kaks skeletti ja viis kolpa pole ju tavaline tööpäeva saak, mistõttu jagub meil nende tausta tuvastamisega tööd edaspidigi veel küllaga,» lisas ta.
Koristuspäeval osales 50 000 inimest
Rohkem kui 9000 tonnist kaardistatud prügist on eelkoristuse ja eilse päeva jooksul lipujaamadest läbi käinud ca 6000 tonni, ülejäänu veetakse ära lähipäevil.
Rehve on kogutud 59 000.
Eramaadelt koguti kokku ca 500 tonni prügi.
Päeva tipphetkel vedas prügi 58 prügipressautot, 60 multiliftautot ja 41 muud sõidukit.
Laiali saadeti 200 000 prügikotti, millest jäi paljudes kohtades väheks.