Spetsialist: Soomes müüakse kvaliteetsemat mootorikütust kui Eestis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Eestis ja Soomes müüdava mootorikütuse puhul on tuntav kvaliteedierinevus, kuna siin müüdav kütus sisaldab enamasti lisandeid, mis ei lase sõita nii palju, kui võimaldaks sama kogus Soomest ostetud kütust.

Eestis ja Soomes kasutatavate kütuste vahel on selge erinevus, kuna kasutatakse eri tehastes valmistatud kütuseid, ütles Eesti Triboloogia instituudi spetsialist Raul Ernes ETV hommikusaates «Terevisioon».

Ernese sõnul on Soomes mootorikütus parem kui Eestis. «Jah, niimoodi võib öelda, kuna me oleme teinud mõningaid teste, mis näitavad, et just bensiinimootori puhul saame sõita Soome kütusega läbi rohkem kilomeetreid kui Eesti omaga,» rääkis ta.

Tema sõnul võib Eestis leida kvaliteetset kütust, kuid siis on tegemist pigem eksitusega kui firma sooviga müüa head kütust.

Miinimumnormi tagamiseks kasutatakse mõnd kemikaali, mis on ohtlikud ja mida arenenud riikides kütusekomponentidena ei tunnustata ning mida võidakse kasutada pigem sõja- või kriisiolukorras.

«Eestis on selline haisev kütus, mille lõhn ei meenuta bensiinilõhna ja selles kasutatakse peamiselt tolueeni, mis on ääretult ohtlik lastele ja veel sündimata lastele, samuti on see kahjulik täiskasvanute hingamisteedele,» selgitas Ernes.

Sellepärast soovitas ta naistel ja lastel võimaluse korral tanklatest eemale hoida või sulgeda tankimise ajal auto uksed.

Tema sõnul on raske viidata sellisele kütusetootjale või müüjale, kes n-ö timmib kütust.

«Oktaaniarvu kukkumine selles protsessis võib olla kaheksa ühikut. See tähendab, et kui tahame valmistada 98-bensiini, siis tuleb protsessi hukkaminemise või siis ebapädevuse pärast välja 90. Et nüüd saada see 98 kätte, lisatakse kütusesse tolueeni,» selgitas ta.

Ernes lisas, et tolueeni võidakse lisada juba tehases ning rõhutas, et aine on väga lenduv, mille tõttu võib kütusekadu ulatuda kuni 10 protsendini, samas kui lubatud on vaid 2 protsenti.

Tarbijakaitseamet ei suuda Ernese kinnitusel praegu kütuse kvaliteeti kontrollida, kuna puuduvad vastavad spetsialistid.

Mootoriõlide puhul hoiatas Ernes Venemaalt toodud õlide eest, mille standard on kunstlikult tõstetud USAs kasutatavate standarditeni.

«Kui määrdeaine valmistaja ei ole teste läbi viinud, siis ei tohi neid viia ka teise standardi peale. See tähendab, et kui Eestis keegi arvab, et see vastab sellele, siis on see tema isiklik risk,» toonitas ta.

Ernes rõhutas, et praegu on kütusemüüjad saavutanud endale väga head tingimused ning nüüd oleks aeg viia tingimused kooskõlla ka tarbija vajadustega.

Eestis kasutatavaid kütuseid tarnitakse peamiselt Leedust Mažeikai tehasest, natuke ka Valgevenest ja Venemaalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles