Juurikas: strippar Marco ja emadepäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helistati mingist naisteajakirjast ja tunti huvi, kas tuleksin vestlusringi «Minu jalad», kus kuulsad Eesti naised räägivad, kuidas nad oma jalgu hellitavad ja poputavad, missuguseid kreeme ja ilunippe tarvitavad, et need ikka kaunid välja näeks.
Kes seal veel osalevad, küsisin mina. Maire Aunaste ja Krista Lensin, vastasid nemad. No tere talv! Minu koivad on päris kenad, eriti kui hämaras valguses purjus peaga vaadata, aga mida on Aunastel ning Lensinil jalgade teemal öelda? Maire võiks sõna võtta teemal «Minu nina» ja Kristat tahaks kuulda vestlusringis «Minu hambad». Ma ei ole õel, ma lihtsalt küsin! Ja pealegi, naisteajakirjad selliste asjade eest honorari ei maksa. Ajakirjaniku jaoks on see väga mugav variant kutsu kamp kuulsaid kokku ning pane lihtsalt kirja, mis nad suust välja ajavad. Ise mõtlema üldse ei pea, sina oled loll, kes tasuta tööd teeb ja oma hinnalist vaimuvara puhtast edevusest meediapõllule laiali loobib. Nii et ma ütlesin ei sellele suurepärasele pakkumisele. Aga ootame ära, millal ajakiri ilmub, siis on huvitav vaadata, kelle nad minu asemel nõusse said.
Tegelikult tahtsin ma kirjutada oma sõbrannast Tiiust. Sellestsamast Tiiust, kes euroraha eest sotsiaalministeeriumis projekte kirjutas. «Probleemsed poisid ja vale temperament», «Lasteaiast ülikoolini sootundlikkus hariduses», «Kuidas kasvatada 21. sajandi poisse ja tüdrukuid», «Sooline võrdõiguslikkus loodusteaduste õppimisel ja õpetamisel», «Lasteaed kaasaegseks: sootundlikkuse suurendamine Eesti lasteaedades» kõik need professor Mengele vaimus fantasmagooriad on Tiiu kätetöö. Aga nüüd paistab, et ministeeriumil tuleb uus lihunik palgata, sest vana hea Tiiu läheb mehele! Oli ka aeg: nelikümmend kaks, viimane taks, nagu rahvatarkus ütleb.
Oot kesse helistab jälle? Täitsa tundmatu number! Mis nad tahavad?
(Viisteist minutit hiljem)
Helistas mingi mimm SL Õhtulehest ja küsis, mis ma arvan, kas Austria perverdi naine tõesti ei teadnud, et mees nende tütart keldris piinab. Minu meelest on see ülimalt ebatõenäoline. Normaalne naine teab alati, kus ja keda mees piinab. Aga teisest küljest, austerlastel on maa-aluste ruumidega mingi iseäralik suhe. Adolf Hitler oli samuti austerlane, eks olnud temalgi Riigikantselei hoovis punker, mille olemasolust polnud aimu ei venelastel ega ameeriklastel ning kus ta piinas Dönitzit ja Raederit!
Igatahes, kuulates Austriast saabuvaid uudiseid, ütlen ma: see on see abielu välismaalasega. Iialgi ei tea, missuguse piruka otsa võid sattuda.
Tiiu peigmees on neeger. Kusjuures mitte tavaline, vaid niisugune, kes elab Aafrikas. Kuidas nad tuttavaks said, see on justkui Aita Kivi romaan, ainult palju huvitavam.
Eks Tiiu muudkui kirjutas oma projekte (kuust kuusse, aastast aastasse, bioloogiline kell tiksumas hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, oh saaks ainult mehele, saaks vaid tanu alla, siis jätaks kõik kus see ja teine! karjäärinaise tavalised mõtted), aga samal ajal hoidis kasutajanime
AblasMiisu all silma peal internetiavarustes toimuval. Ja targasti tegi, sest internetis on väga kerge meestega tutvuda. Leidub kindlaid tõendeid, et paljud naised on just internetist oma eluõnne leidnud. Paraku Tiiul ei vedanud, ta komistas ikka ja jälle alaealisi jahtivate pedofiilide ja pedofiile jahtivate alaealiste otsa.
Aga ühel ilusal päeval potsatas Tiiu meilikasti intrigeeriv e-mail Nigeeriast, kus keegi Nnamdi Azikiwe nimeline ärimees küsis tema internetipanga parooli ja koode, et minna Amsterdami börsile oma firmaga, mis on spetsialiseerunud Jaguaride ja teiste luksusautode müügile Badagrys, Lagose osariigi suurimas linnas, kus tegeldakse põllumajanduse ja kalapüügiga ning mille peamiseks vaatamisväärsuseks on Nigeeria esimese kristliku misjoni ruumes tegutsev Orjuse muuseum.
Ja endalegi ootamatult Tiiu vastas Nnamdi kirjale ja Nnamdi vastas Tiiu kirjale ja siis saatis Tiiu veel palju-palju ilusaid kirju ja sai Nnamdilt veel ilusamaid vastuseid. Ja siis nad hakkasid ka MSNis suhtlema (AblasMiisu says: i love you Sexuboy says: kiss jou! AblasMiisu says: kiss me! Sexuboy says: i love jou!) ja veendusid, et on leidnud hingesugulase ning otsustasid abielluda, et üheskoos vananeda.
Ainuke halb asi selles toredas loos on see, et migratsiooniameti bürokraadid ei anna Nnamdile Eesti elamisluba. Aga Tiiu ei kaota lootust ning lubab kõik rattad käima panna, et saaks abikaasat ihusilmaga näha.
Nonii, jälle telefon! Ema helistab. Huvitav, mis ta tahab? Emadepäev on alles pühapäeval ju.
(Pool tundi hiljem)
Mamma oli täielikus hüsteerikas! Nad olid pensionipäeva puhul sõbrannadega raha kokku pannud ja strippar Marco Tasase esinema kutsunud. Aga strippar sattus laua peal hüpates nii hoogu, et paiskas põrandale kildudeks urni minu kalli papa tuhaga! Kõik kohad olevat tuhka täis, pean kraamima minema. Eks mõni teine kord kirjutan teile jälle, tsau-pakaa!