Riigikohus leidis eile, et lüngad erakondade rahastamise kontrollis ei tule mitte seaduse puudulikkusest, vaid suutmatusest seda täita.
Allar Jõksi ettepanek kukkus riigikohtus läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametist lahkunud õiguskantsler Allar Jõks tundis aastaid muret selle üle, et Eesti erakondade raha päritolu pole piisavalt läbipaistev, mistõttu ei saa välistada, et poliitilisi protsesse juhivad varjatult anonüümsed huvigrupid. Jõksi hinnangul ei võimalda praegune rahastamise kontrolli süsteem tegelikult hinnata, kelle huve mingi partei esindab ning millist mõju võivad erakonna rahastajad avaldada selle otsustele.
Mullu pöördus Jõks riigikohtu poole, et kõrgeim kohtuvõim annaks hinnangu, kas kehtiva erakonnaseaduse see osa, mis puudutab liiga leebet kontrolli parteide rahastamise üle, pole mitte põhiseadusega vastuolus. Samuti palus Jõks panna parlamendile kohustus luua sõltumatu kontrollorgan, mis suudaks teha tõhusat tööd.
Eile andis riigikohus Jõksile vastu näppe. Kõrgeim kohtuinstants leidis, et praegused parteide rahastamise kontrollijad ehk audiitorkontroll, riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, maksu- ja tolliamet ning politsei on erakondadest sõltumatud.
Neile on seadustega antud kõik võimalused jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni. Tulemus sõltub aga iga kontrollorgani haldussuutlikkusest.
Riigikohtu esimees Märt Rask nentis Postimehele, et Jõksi taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, nagu poleks praegusel kontrollsüsteemil puudusi. «Ükski süsteem ei ole täiuslik,» märkis ta. «Ei ole võimalik luua seadustest sellist aeda, millest seadusetuse põrsas läbi ei jookseks.» Seetõttu tuleb Raski sõnul arutada, kuidas tõhustada haldussuutlikkust. «Kuid iga ebatäiuslikkus ei ole veel põhiseadusevastane.»
Erakonnad olid eile riigikohtu lahendiga üldiselt rahul, kuigi möönsid samuti, et arutelu kontrolli tõhustamise üle peab jätkuma.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal nentis, et kuigi valimiste ajal aetakse rahastamisskeemidel näpuga järge, siis valimiste vahel on järelevalve nõrgavõitu. «Kõik Eesti poliitilised jõud mõistavad, et siin on, millega tuleb edasi töötada.»
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu märkis, et Jõksil oli suures osas siiski õigus, sest rahastamine pole praegu tõesti läbipaistev ja seadused on ebapiisavad. Olukorra parandamiseks tuleks tema sõnul ilmselt siiski luua Jõksi soovitud uus, tõhus ja sõltumatu kontrollorgan.