Nukuteater teab eurolaulu valemit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotralli kaema tulnud nuku- ja noorsooteatri direktor Meelis Pai lubab, et juhul kui nende trupp järgmisel aastal Eurovisioonile pääseb, ei tule
eestlastel silmi peast häbeneda.
Eurotralli kaema tulnud nuku- ja noorsooteatri direktor Meelis Pai lubab, et juhul kui nende trupp järgmisel aastal Eurovisioonile pääseb, ei tule eestlastel silmi peast häbeneda. Foto: Liis Treimann

Oh üllatust! Eile, vahetult enne Eurovisiooni finaali esimese peaproovi algust rivistus Belgradi Arena lõunatrepile puhkpilliorkester Eestist. Seltskonnal olid parukad peas, edevad kuldsed läikivad riided seljas, ja ega nad pilligi korralikult mänginud. Meelega. Aga ilmselt Eesti Eurovisiooni-ajaloo edutuim lugu «Leto svet» ja võidu toonud «Everybody» kõlasid uudses tõlgenduses igati lõbusalt ja vaimukalt, sundides kontserdile minejaid ja niisama möödujaid peatuma ja uurima, millega tegu. Uurisime meiegi.

Nuku- ja noorsooteatri trupp, viibinud esmalt teatrifestivalil Ungaris, põikas ka Serbiasse, et osaleda etendusega «Mängurid» Belgradist 170 km kaugusel Subotica rahvusvahelisel teatrifestivalil. Just selle, viimasel ajal Eesti teatriilmaski furoori tekitanud lavastuse vaheajal seesama pilapuhkpilliorkester nimega Tomahawk Brothers mängibki.



Teatridirektor Meelis Pai sõnul otsustati juba Tallinnas, et kui Serbiasse sõidetakse, siis tullakse kindlasti Eurovisiooni kaema. Et omadele kaasa elada ja kas või kramp kurgus, kas või pool tundi järjest «Leto svetti» mängida. «Meil oli isegi öömaja Belgradi organiseeritud,» tõdeb Pai. Paraku selgus finaali eel, et polegi enam, kellele või milleks, ja sestap löödi lugu ja lustipill lahti oma lõbuks, otse Eurovisiooni toimumispaiga ees.



Pai on tegelikult Eurovisiooni kulisside taga luuranud juba paar päeva – ja sugugi mitte ilmaasjata. «Tahaks kah järgmisel aastal osaleda,» teatab ta. Ning lisab kohe, et tahtmine on mitte Kreisiraadio stiilis nõmetseda, vaid teha ausat ja tõsist kunsti.



«Soovime teha neist paremini, väärilisemalt,» on mees ambitsioonikas. «Usun, et oleme oma meeskonnaga Eurovisiooni iva läbi hammustanud. Teame, millele tuleks rõhku panna, aga eks te järgmisel aastal näete!»



Kõigepealt tuleb sündiva taiesega muidugi eurolaulukonkursil eestlaste südamed võita. «Ma usun, et nukuteatril on tehniline ja ideede baas piisavalt suur ja tugev. Ja ma tõesti usun, et me võiksime Eurovisioonil väga edukalt läbi lüüa,» rõhutab Pai.



Ja annab mõista, et veel valmimata kunstiteoses võiks kasutada ka nukke – just sellega leidsid nad ju tee teleauditooriumini ka «Laululahingu» menusaates. Ning kindlasti ei võeta eeskuju tänavusel Eurovisioonil möllanud iirlaste telekalkunist. «Me ei taha minna lapsemängu peale. Kui teeme, siis tõsist kunsti. Idee on juba olemas ja täiesti küps. Vaja veel vaid vaadata, mida nüüd algavas finaalis pakutakse, et siis juba täpsemalt plaane seada.» Pai on veendunud, et nukuteatri ambitsioonikas Eurovisiooni-unelm «töötaks» vähemasti 99 protsendi ulatuses.



Direktori sõnu peab tõsiselt võtma, sest kõiksuguste auhindade võitmisega on nende töökas kollektiiv juba harjunud. Meenutagem või «Laululahingu» teist kohta ja kas või kahe aasta tagust grand prix’d sealtsamast Subotica rahvusvaheliselt teatrifestivalilt.



Juba tollal öelnud kriitikud nuku- ja noorsooteatri trupile, et nad viisid tollal festivali senise taseme etendusega «Troll-Poiss» neli korda kõrgemale. Ega nad sealt tänavugi tühjade kätega koju tule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles