Reklaamides keele-seadust rikkuvaid ettevõtteid on võrreldes paari aasta taguse ajaga vähem, näitas Postimehe ringkäik Tallinnas.
Umbkeelseid reklaame jääb juba vähemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellegipoolest võis eile turistiderohketes piirkondades, nagu reisisadam ja vanalinn, kergesti leida kümneid reklaame, mis teatasid vaid soome või inglise keeles eriti soodsatest hetkepakkumistest kauplustes või meelitasid ostma toite, jooke ja teenuseid, mida eesti keeles olemas pole.
Nii näiteks pakkus kohvik Tallinna südalinnas Mere puiestee alguses klientidele 40 krooni eest «lettut» ja 30 krooni eest «piirakaid», Reisisadama läheduses asuv Sadamarketi ilusalong andis aga teada, et «1 kerrosel» võib saada «hierontat» ja «parturi-kampaamot».
Kehtiva keeleseaduse järgi tohib reklaamides küll kasutada ka tõlget mõnda võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema samal pinnal esikohal ega tohi olla halvemini leitav ja loetav kui tõlge.
Sageli vaid turistidele keskendunud väikefirmad ja -kauplused lähtuvad reklaamides oma klientuurist ning peavad mõttetuks või isegi ärile kahjulikuks anda tarbijainfot eesti keeles.
Nii selgitas sadama D-terminalis asuva Alko Eksperdi kaupluse töötaja Toomas Orav, et kuigi pood on keelenõuetest teadlik, reklaamivad nad oma «Tallinna soodsamaid pakkumisi» siiski vaid soome keeles seetõttu, et eestlasi kaupluses peaaegu ei käigi.
«Eestlased saavad hästi aru ka soome keelest, kuid soomlased kehitaks õlgu ja läheks lihtsalt teise kohta, kui reklaam oleks eesti keeles,» märkis Orav. Vaid põhjanaabritele suunatud reklaam tasub end tema sõnul seega kauplusele igati ära.
Pahased kodanikud kaebavad rikkumiste üle
Tavainimeste teadlikkus reklaamide keelenõuetest on üha kasvanud, sest aina sagedamini pöörduvad keeleinspektsiooni pahased eestlased, kurtes rikkumiste üle.
Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul helistab iga päev inspektsiooni vähemalt kümmekond inimest, et teada anda keeleseaduse rikkumistest reklaamides. Nende teadete põhjal alustavad järelevalveametnikud ka pidevalt menetlusi.
Kui rikkumine on tuvastatud, tehakse Tomuski sõnul enamasti firmale ettekirjutus vead kindlaks tähtajaks parandada, ähvardades muidu kuni 10 000-kroonise nn sunnirahaga.
«Enamasti on raha argument ja vead parandatakse,» märkis Tomusk. Samas nentis ta, et töö vähenemist siiski karta pole, sest olles näiteks Tallinnale ringi peale teinud ja reklaamid korda saanud, võib kohe uut ringi alustada, sest üha uued ja uued rikkujad tulevad kohe peale.
Kuigi inspektsiooni 14 järelevalveametnikku patrullivad ka ise tänavatel, on Tomuski sõnul ainult hea, kui inimesed kaasa aitavad ja nõuetele mittevastavatest reklaamidest ka edaspidi teada annavad. (PM)