Aukonsulid loovutavad Eestile oma aega ja raha

Grupipildile kogunesid kord kolme aasta jooksul Eestis kohtuvad aukonsulid koos abikaasade ning välisministeeriumi töötajatega, eesotsas välisminister Urmas Paetiga, kes on hõivanud esireas keskse koha. Pildile on jäänud Ameerika Ühendriikidest Jaak Treiman, Irja Cilluffo ja Eric Harkna, Armeeniast Avetik Ghukasyan, Austraaliast Malle Tohver Tinni, Vella Pihlak, Anu Ethel Van Hattem ja Neil Stewart Ruut, Austriast Rainer Henn, Belgiast Antoine Vuylsteke, Brasiiliast Jüri Saukas, Flemming Rickfors ja Oskar Metsavaht, Bulgaariast Boris Halatchev, Costa Ricast Maare Siirak Mets de Brenes, Dominikaanist Rosendo Álvarez III, Filipiinidelt Juan N. Peña ja Fernando Martin O. Peña, Hispaaniast Josep Lluís Rovira ja Fernando Franco Fernández, Hollandist Jan Brouwer, Indiast Anil Vig, Itaaliast Luigi Cecchini, Mario Forte, Giuseppe Di Valdivieso ja Marcello Floris, Kanadast Thomas Heinsoo ja Harry A. Jaako, Kreekast George Nicholas Kassimatis ja Irene Panagopoulos, Küproselt Michael H. Zampelas ja George M. Loizou, Leedust Virginijus Biskys, Liibanonist Sami E. Kamouh, Luksemburgist Alexis Thielen, Lõuna-Aafrikast Werner Hämmig, Marokost Ali Benkirane, Moldovast Igor Goncearov, Monacost Mauro Serra, Norrast Trond Bernhard Brekke, Per Trygve Kongsnes ja Reidar Maaseide, Pakistanist Malik Ghulam Arbi Khar, Poolast Robert Kornecki, Michal Iwaszkiewicz ja Piotr Paluch, Portugalist Gonçalo Martins Dias, Prantsusmaalt Serge Arnould ja Laurence Charbonnier, Rootsist Veljo Pärli, Lars Johan Söderström, Lars Werner, Harriet Lagebo ja Lars-Eric Boreström, Soomest Jyrki Ristiluoma, Tuomo Marttila ja Kyösti Manninen, Suurbritanniast John P. Beevor ja Iain M. Lawson, Šveitsist Hans Graf, Taanist Ulrich Holstein-Holsteinborg, Elon Studsgaard ja Jørgen Bast, Fääri saartelt Johan Páll Joensen, Taist Virachai Techavijit, Tšiilist Ella Maria Gleisner Vivanco, Tuneesiast Jelil Bouraoui, Türgist Ibrahim Ethem Okudur, Ukrainast Igor Sergejev, Ungarist András Bereczki, Uus-Meremaalt Tõnu Loorpärg ning Venezuelast Arne Roostna. Foto: Erik Peinar / Välisministeerium

Eestil on poolesajas riigis 104 aukonsulit, kellest 73 uudistab neil päevil riiki, mida nad esindavad. Lisaks võõrsil hätta sattunud eestlaste aitamisele on nende ülesanne tutvustada Eestit maailmale, selle eest tasu saamata. Paljud neist on endale palganud abilisi, kes on inimeste jaoks olemas siis, kui ärimeestest, õpetlastest, juristidest ja arstidest aukonsulid on hõivatud põhitööga. Suurem osa aukonsulitest ehk 67 asub Euroopas, kaugeim aukonsul tegutseb Uus-Meremaal Wellingtonis ning staažikaimad Eesti riigi abilistest on ametis olnud 1990. aastate algusest, kirjutavad Agnes Kuus ja Madis Filippov.

Aukonsul Rotterdamis Jan Brouwer (1)

Ettevõtjast aukonsuliks ja kirjanikuks

Eesti aukonsul Hollandi sadamalinnas Rotterdamis Jan Brouwer tunnistas, et on Eestiga juba pikemat aega olnud seotud. «Siinsete heade kontaktide tõttu ma aukonsuliks hakkasingi,» lausus ta.

Alguses olid kontaktid küll vaid ärilised. Brouweri sõnul oli ta 1990. aastatel suurfirma juht, mis otsustas investeerida õliterminalidesse Balti regioonis. Kuigi variante oli teisigi, otsustati Tallinna kasuks.

«Kohtusime Aadu Luukase ja Endel Siffiga ning sellest sündis Pakterminal,» ütles ta.

Hollandlaste firma investeeris Eestisse üle 100 miljoni dollari. «Kuna olin Eestiga tihedalt seotud, kohtusin ja suhtlesin ka erinevate ministeeriumide inimestega, kuni mulle tehti ühel hetkel välisministeeriumist ettepanek asuda aukonsuli kohale,» selgitas Brouwer.

Eelmisel nädalal ilmus Hollandis Brouweri kirjutatud raamat «Eesti–Hollandi diplomaatilised suhted 1918–1940», mille eestikeelne versioon on praegu trükis ja peaks valmima paari nädala jooksul. Raamat räägib kahe riigi vahelistest ärisuhetest, saadikutest ja konsulitest maailmasõdade vahelisel ajal.

Endine Eesti suursaadik Hollandis Priit Pallum olevat Brou-werile rääkinud konsulist, kes mängis Teise maailmasõja eel kahe riigi suhetes olulist rolli.

«Pallum palus, et ma selle konsuli kohta rohkem uuriksin, kuid nagu elus ikka – kui otsid üht asja, leiad muudki,» ütles Brouwer. «Kuigi alustasin äriga, siis praegune aukonsuli töö tähendab tööd nii äri ja kultuuri vallas kui ka lihtsalt vanemate inimeste aitamist,» rääkis Brouwer.

Aupeakonsul São Paulos Jüri Saukas (2)

Brasiilias teatakse Eestit tegija riigina infotehnoloogias

Brasiilia on Jüri Saukase koduks olnud 1945. aastast, mil sõjapõgenikest pere pärast paari aasta pikkust peatust Rootsis võõrale kontinendile õnne otsima läks. Vanemad rääkisid Jürile ja tema vendadele lugusid Eestist, kodune keel oli eesti keel ja seda valdab Saukas siiani.

Kui kümme aastat tagasi tehti Saukasele pakkumine võtta vastu aukonsuli amet, ei kõhelnud mees hetkegi.

«Ma olen eestlane ja tahan Eestit aidata,» rääkis Saukas. «Kui ma 1993. aastal üle paljude aastate siia tulin, tundus kõik must ja valge. Nüüd tuleb iga külaskäiguga värve juurde.»

Infotehnoloogiaga tegeleva firma osanik ning metalli- ja kemikaaliäriga tegeleval Saukasel vaba aja sisustamisega muret ei ole.

«Praktiliselt iga päev on inimestel mind vaja: kes on kaotanud dokumendid, kes tahab abielluda, kes Brasiilias reisimise või äriajamise kohta küsida,» tunnistas ta. «Vahel on tõesti veidi väsitav, aga ikkagi tahan seda teha nii kaua kui mind vajatakse,» lisas Saukas.

Eestit teavad brasiillased väikese, aga tubli IT-riigina. «Alles eelmisel nädalal kirjutas Brasiilia suurim ajaleht Eesti infotehnoloogia edust artikli,» kiitis Saukas. See on tema kinnitusel suur asi 200 miljoni inimesega riigis, kus eestlasi on vaid paari tuhande ringis.

«Ma olen Eesti tuleviku suhtes optimist ning ka Brasiilias läheb meil järjest paremini. Värske aukonsul Oskar Metsavaht on ju tuntud rõivatööstur, ka tema saab Eestit palju aidata,» uskus staažikas aupeakonsul.

Aukonsul Filipiinidel Fernando Martin O. Peña (3)

Filipiinlased valivad Eesti missi

Meresõitjate maale kohaselt on ka Fernando Peña töö, mis talle leiva lauale toob, seotud laevandusega. «Aga selle kõrvalt olen ma aukonsul ja sellega väga rahul,» kinnitas kuus aastat Eesti aukonsulina Filipiinidel töötanud Peña.

Eesti päritolu esivanemaid Peñal ette näidata ei ole. Teekond aukonsuli ameti poole hakkas hargnema 10 aastat tagasi, kui Peña tutvus oma leedulannast abikaasa kaudu Leedu presidendi Algirdas Brazauskasega.

«Leedulastel oli konsul olemas, seega helistas Brazauskas teie presidendile Lennart Merile ja ütles, et mul on siin üks väga hea härrasmees, kellel on sidemed Balti riikidega, äkki ta sobib teid esindama,» meenutas Peña. «Hakkasime Meriga suhtlema ja ma sobisin.»

Peamiseks ülesandeks peab Peña Eesti tutvustamist Aasias ja see tööpõld on lai. «Filipiinidel on 18 miljonit, Indoneesias 250 miljonit, Malaisias 40 miljonit ja Tais 60 miljonit inimest. Need on kõik pisut suuremad riigid kui Eesti,» märkis ta.

Oma eesmärgi täitmist Peña keeruliseks ei pea, sest eestlased on tema sõnul väga toredad ja hea välimusega inimesed. «Korraldame iga aasta Eesti missi valimisi ja see on väga populaar­ne üritus,» tõi ta näite.

Aukonsuli ameti pilvisema poole kohta ei osanud Peña midagi öelda. «Ainult rõõm, sel aastal olen allkirjastanud juba neli eestlase ja filipiinlase abielu. Maailm muutub ju aina väiksemaks, Bangkokist Soome on vaid 12 tunni pikkune teekond ja sealt Eestini vaid mõned minutid,» rääkis ta.

Aupeakonsul Sydneys Malle Tohver Tinni (4)

Aukonsulaat tegutseb isiklikus kodus

Eestis sündinud, kuid suurema osa oma elust Austraalias elanud Malle Tohver Tinni on 13. aastat Eesti aupeakonsul Sydneys.

Tohver sündis 1935. aastal Eestis, kuid pidi koos õe ja emaga 1944. aastal Saksamaale põgenema, kust edasi viis teekond juba Austraaliasse. Tohveri ohvitserist isa suri Nõukogude vangilaagris.

Austraalias õppis Tohver arstiteadust ja töötas arstina. «Mul on hea meel, et jõudsin otsaga just Austraaliasse, sest see on tõesti ilus maa,» lisas ta.

«Aupeakonsuli kohale kandideerimist pakuti mulle 1995. aastal, kui olin Eesti ühiskonnas juba kultuurialal mõnda aega tegev olnud,» ütles Tohver.

«See amet on küllaltki väljakutsuv. Näiteks on konsulaat küll ametlikult lahti kaks korda nädalas, aga kuna see asub minu kodus, siis oleme tegelikult avatud seitse päeva nädalas,» lisas naine, kelle sõnul on tema põhitöö inimeste aitamine viisade ja passide saamisel.

«Praegusele konverentsile mõtlen kui oma luigelaulule, sest lähitulevikus tahan aupeakonsuli ameti maha panna,» ütles Tohver. Tema sõnul on 13 aastat piisavalt pikk aeg.

«Ma leian, et võiks olla keegi noorem, kel on initsiatiivi ja kompetentsust,» rääkis Tohver. Juba on tal kohale mitu kandidaati. «Eestis on veel palju teha, kuid selleks ei pea ma aupeakonsul olema,» ütles ta.

Tohveri sõnul on ta konsulaadiga liialt seotud, kuna see asub tema kodus. Seetõttu on tal isiklikus elus jäänud mõned asjad tegemata. Näiteks tõi ta, et soovib koos abikaasaga rohkem reisida.