Lõuna ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetluse, uurimaks õiguskantsleri kahtlust, et Puiatu erikooli töötajad on lapsi peksnud ja vigastanud.
Puiatu kooli kaheksal töötajal lasub laste peksmise kahtlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder saatis eile riigi peaprokurör Norman Aasale pöördumise, kus esitas kirjelduse Puiatu erikooli kaheksa töötaja võimalike vägivallatsemiste kohta ja palus kaaluda nende andmete põhjal kriminaalmenetluse algatamist, et välja selgitada, kas väidetavad jõhkrad väärkohtlemised ka tegelikult aset leidsid.
Õiguskantsleri avalike suhete nõuniku Jaana Padriku sõnul edastas Teder prokuratuurile materjalid, millest nähtub, et erikooli töötajad võisid koolilapsi peksta rusikate ja jalgadega näkku ning kõhtu.
«Mõned töötajad on väidetavalt õpilasi pidevalt peksnud,» nentis Padrik.
Lõuna ringkonnaprokuratuur algataski eile kriminaalasja, et välja selgitada, kas sellistel kahtlustustel ka alust on.
Postimehe andmetel sisaldasid prokuratuurile esitatud kirjeldused suures hulgas üsna jõhkraid vägivallaakte, millest enamik pandi kümne- kuni 17-aastaste poiste suhtes väidetavalt toime tänavu nelja kuu jooksul.
Nii uurib prokuratuur, kas vastab tõele, et erikooli õpetajate, kasvatajate ja turvatöötajate hulgas leidub inimesi, kes suitsetamisega vahele jäänud poissi rusikaga korduvalt näkku lõid, mitut last kaelast rebisid ja kägistasid, töökabinettides poisse jalgadega kõhtu ja näkku peksid ning püksirihmaga ihunuhtlust andsid.
Postimehe andmetel kinnitavad osa süüdistusi lisaks mitmetele pealtnägijatele ka arstide tunnistused vigastuste kohta.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul pole praegu kedagi üheski kuriteos kahtlustatavaks kuulutatud.
Eeluurimine peab tema sõnul välja selgitama, kas õiguskantsleri välja toodud sündmused tegelikult toimusid. Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.
Samas viitas õiguskantsler Teder oma pöördumises prokuratuurile, et lisaks kehalisele väärkohtlemisele võisid kaheksa erikooli töötajat sooritada ka muid kuritegusid.
«Puiatu erikooli töötajate tegevuses võib esineda ka teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ning võimuliialduse tunnuseid,» kirjutas Teder riigi peaprokurörile.
Tõenäoliselt viitas õiguskantsler siinkohal ka Postimehele teada olevatele väidetavatele juhtumitele, kus oma vigastusele arstliku diagnoosi, näiteks peapõrutuse saanud laps olevat visatud mugava taastumisruumi asemel hoopis kartsa toibuma.
Prokuratuurile edastatud vägivallategude kirjeldused kogus õiguskantsler mai alguses erakorralise ja etteteatamata kontrollvisiidi käigus, kus küsitleti kooli paljusid õpilasi ja ka personali.
Lastega rääkimisel olid abiks tunnustatud lastepsühholoogid ja -psühhiaatrid.
Tallinna lastehaigla lastepsühhiaater Piret Visnapuu kinnitas Postimehele, et välistab selle, nagu võinuks erikooli poisid ametnikke ja eksperte lihtsalt ära kasutada ja ninapidi vedada.
Tema sõnul küsitleti täiesti juhuslikke õpilasi, seda tehti teistest eraldi ja lastel polnud võimalus omavahel lugusid kokku leppida. «Pealegi rääkisid näiteks ühte ja sedasama juttu meile nii kiusatavad kui ka kiusajad,» märkis Visnapuu.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibo sõnul on Puiatu erikooli töötajate suhtes tänavu ka varem algatatud üks kriminaalasi, mis uuris samuti laste väidetavat peksmist koolis.
Kuigi kriminaalasi lõpetati mõni aeg tagasi tõendamatuse tõttu, kavatseb riigiprokuratuur selle nüüd taas üle vaadata, kinnitas Uibo.