Laupäeva hommikul vaevlesid Hiiumaal Käina lahes kümned tuhanded kalad põua tõttu hapnikupuuduses. 90 protsenti kaladest õnnestus elule tagasi aidata, laiendades lahte värsket vett juhtivat kanalit.
Enamik Käina lahe kaladest õnnestus lämbumast päästa
2. juuni 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vesi oli nii tihedalt kalu täis, et raske oli hinnata, kui palju neid seal veepinnal õhku ahmimas oli,» kirjeldas looduskaitsekeskuse Hiiumaa osakonna juht Johan Kähi laupäeva hommikul lahel avanenud pilti.
Päästeoperatsioonil osales kümmekond keskuse töötajat ja masinatega appi tulnud kohalik maaparandusfirma KEMEHH.
«Suuresti tänu neile õnnestus meil enamik kaladest päästa,» sõnas Kähi. Tema hinnangul hukkus kümnetest tuhandetest kaladest ehk kuni viis protsenti.
Kähi sõnul tekkis probleem sellest, et saarel ei ole väga kaua vihma sadanud ja seetõttu langes Käina lahes veetase kriitilisele tasemele, nii et kalad jäid pooleldi kuivale. Hulluks läks asi juba reedel. Peamiselt kannatasid õhupuuduse all noorkalad, särjed, kogred ja säinad.
«Madalas vees hakkasid nad surema, osal olid juba soomusedki lahti,» rääkis Kähi
Kalade päästmiseks kaevati lahti roostunud käigud mere ja lahe vahel. «Värske vesi jookseb nüüd lahte sisse ja ilus on vaadata, kuidas kaladele tuleb uuesti eluvaim sisse,» oli Kähi rahul.
Käina laht on madala põhjaga ning suurte põudade ajal on veetaseme kiire langus varemgi probleemiks olnud.
«Kuid sellist põuda nagu tänavu ei ole olnud juba aastaid, kui see veel kaua edasi kestab, võib kalade elu uuesti ohtu sattuda,» tõdes Kähi. Madalapõhjaliste lahtede kuivamine ongi peamiselt saarte probleem.
«Oleme küll keset merd, aga vihma jätkub meile vähem kui mandrile,» nentis Kähi.
Hiiu ja Lääne regiooni looduskaitsekeskuse direktori Kaja Lotmani sõnul võib seekordset kalade lämbumisohtu liigitada harukordsete juhtumite hulka.
«Seda seetõttu, et see juhtus kevadisel ajal, kui ei tohiks veepuudust olla. Seni on kalad hapnikupuuduse tõttu kannatanud ikka talviti, kui jää on liiga paks,» rääkis Lotman.
Viimaste aastate põuased kevaded on Lotmani sõnul toonud kaasa veetaseme alanemise ning Eesti liigendatud rannikualadel võivad kalad edaspidi üha sagedamini hätta sattuda.
«Lahetaolised alad eralduvad merest ning kui vetikas vohama hakkab ja lagunedes palju hapnikku kasutab, jäävadki kalad ummuksisse,» selgitas Lotman.
Kalade päästmiseks on tema sõnul kaks võimalust: kas takistada nende sissepääsu ohtlikesse madalatesse vetesse või aidata neid sealt välja.
«Aga ega meil väga palju kogemusi ei ole, sest tavaliselt sel ajal rannikul nii suurt veepuudust ei teki,» tõdes Lotman.