Aastaid Rapla valla Alu tiikide uhkuseks olnud kärbitud tiibadega kühmnokkluige-paari peksid nii inimesed kui ründasid koerad. Tänaseks on isaluik surnud, emaslinnu päästsid looduskaitsjad.
Alu tiikide luigepaar leidis kurva lõpu
Loomakaitset teavitasid kaunite Alu tiikide juures toimuvast vägivallast töömehed, kes tiikidel veepumplat ehitavad. Kuu aega töö kõrvalt kuninglikke lindusid ja nende elu pidevalt jälginud mehed oli okeeritud sellest, kuidas kohalikud inimesed Pepeks ja Loloks kutsutud luiki kohtlesid, ja ka sellest, et lindude tiivad kärpinud ja neid omaks pidav vald luikede kaitseks midagi ette ei võtnud.
Töömeeste sõnul kaitses linnupaar pesitsusajal oma territooriumi, ja kuna lähedalt läks mööda tee elumajadeni, hakkasid luiged aeg-ajalt veest välja tulema, et lähenevaid inimesi ähvardada. Kohalikud reageerisid sellele aga ootamatult jõhkralt.
«Tee äärde on toodud kaikad, mida saab igaüks võtta, et luiki eemale peksta. Paar nädalat tagasi ei tulnud emaluik enam veest välja, ja kui tuli, oli näha, et seisab vaid ühel jalal. Eelmisel nädalal oli isaluigel tiib verine ja ripakil,» seisis kirjas Eesti Loomakaitse Seltsile.
Napilt enne seda, kui loomakaitsjad ja keskkonnateenistused midagi ette jõudsid võtta, juhtus paratamatu: uhke isaslind leiti möödunud teisipäeval tiigi juurest surnuna.
Inimesed ise süüdi
Riikliku looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni loodusvahid Tiit Koit ja Ervin Arnik püüdsid üksi jäänud ja samuti vigastatud emaslinnu kinni ja transportisid ta Nigula turvakodusse.
Pärast esmaabi andmist otsustati lind lahti lasta Tallinna lähedal mahajäetud karjääris, lootuses, et ta üleelatust toibub ja samas veekogus pesitseva teise üksiku luigega soojad sidemed loob.
Saamaks selgust, mis luigepaariga täpselt juhtus ja kas kedagi saab toimunu eest ka vastutusele võtta, alustas keskkonnainspektsioon juhtunu uurimiseks menetlust. Raplamaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialisti Andres Andersoni sõnul ei saa toimunus kuidagi luiki süüdistada, sest antud juhul ajasid inimesed linnud täielikult segadusse osa toitis neid, osa peksis neid.
«Pärast seda ei saa luikede käitumist pahaks panna, süüdi on inimesed ise,» märkis Anderson. «Luik ei ole loomult agressiivne.»
Looduskaitsekeskuse Rapla regiooni loodusvaht Tiit Koit märkis, et alustatud menetluse käigus uuritakse ka seda, kes ja miks kärpis luigepaari tiivasuled, mistõttu linnud jäid osaliselt kaitsetuks. «Normaalne selline kärpimine igatahes ei ole,» nentis Koit.
Kuigi ka näiteks Tallinna loomaaed ja Kadrioru park on sealsete luikede tiivasuled kärpinud, peab sel juhul keegi vastutama, et linnud hätta ei jääks ja et keegi neile liiga ei teeks.
Rapla valla abivallavanem Hans Liibek nentis, et luiged olid vallas nii-öelda arvel ja nende eest hoolitsemiseks ja ületalve pidamiseks oli isegi üks talitaja tööle võetud.
Tema hoolitses abivallavanema sõnul ka sulgede kärpimise eest. Mis luikedega täpselt juhtus, peab Liibeki sõnul välja selgitama alustatud menetlus. Samas kinnitas ta, et välisvaatluse järgi võis surma saanud lind langeda hoopis hulkuva koera või rebase ohvriks.
Jõhkrutsevatest kohalikest on Liibek oma sõnul kuulnud vaid külajutu tasemel. Samas kinnitas ka tema, et luiged läksid tigedaks inimeste käitumise tõttu.
Kuna aastakümneid luikedega asustatud tiigid jäid nüüd alatise kaunistuseta, kaalub vald Liibeki sõnul Tallinna loomaaialt uute luikede muretsemist.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal nentis, et uusi luiki neil Rapla vallale pakkuda pole, kuid kui oleks, siis tuleks enne igal juhul läbi rääkida, kuidas neid edaspidi kaitstakse.
Vald pidanuks sekkuma
«Vald oleks pidanud luikede turvalisuse tagamiseks loomulikult midagi ette võtma, kui juba nägi, et probleemid tekkisid. Probleemid ei tekkinud ju üleöö ja ka kurb tulemus ei saabunud hetkega,» märkis Kaal.
Nii näiteks oleks vald võinud tema sõnul ehitada luikede ja inimeste vahele mingisuguse piirdeaia, keelata lindude toitmise ja jälgida, et neile liiga ei tehtaks.
Juhul kui luigepaar tõesti juba nädalaid vigastatuna ringi liikus, on Kaalu sõnul selgelt seadust rikutud. «Abitusse seisundisse ei tohi kedagi jätta,» viitas ta loomakaitseseadusele.
Eesti Loomakaitse Seltsi liige Heiki Valner nentis, et metsloomade loodusest eraldamine ja näiteks luikede tiibade kärpimine on arusaamatu ning võiks olla keelatud. «Ja tulemus on muidugi kohe näha,» märkis Valner.