Politsei: tulemuspalk ei sõltu trahvidest

Korrakaitsjad mootorratastel Tallinnas patrullimas. Politseiameti juhid väitel ei premeerita patrullpolitseinikke trahvide arvu põhjal. Foto: Toomas Huik

Tõsilugu Eesti politseist kümne aasta tagant. Näitamaks end aktiivse patrullijana, käis konstaabel äsja maetud inimeste haudu vaatamas ja nende nimele liiklusprotokolle vormistamas. Sellise juhtumi kordumise nüüdsed korrakaitsejuhid välistavad.

«Meil on lihtsalt infosüsteemid ja kogu kontrollsüsteem sellisel tasemel,» põhjendab politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse politseidirektor Tarmo Miilits.

Ent miks väitsid mitmed politseiallikad eilses Tartu Postimehes, et sel aastal politseis kehtiva tulemustasude süsteemi tõttu on vähemalt Lõuna prefektuuris puhkenud justkui omamoodi sotsialistlik hoogtöövõistlus? Süsteem, kus suuremat preemiaraha loodavad saada need, kes kolleegidest rohkem trahve teevad.

«Ma ei usu seda,» ütleb politseiameti peadirektori asetäitja Erki Nelis. «Aga kui see nii ongi, siis on keegi millestki väga valesti aru saanud.»

«Ei saa välistada, et kuskil on tekkinud katkise telefoni efekt ja asja algsest ideest on kuskil väiksemas kohas vigaselt aru saadud,» lisab Miilits.

Siht vähendada liiklussurmi

Eile Postimehe ajakirjanikule tulemustasude teemal pooleteise tunni pikkuse infotunni andnud politseiameti juhtkonna sõnum alluvatele prefektuurides ja lihtsatele inimestele on ühene.

Liiklusrikkumiste eest määratud trahvide suurus ja koguarv ei mõjutavat kuidagi kord poole aasta jooksul politseinikele mõistetava tulemuspalga suurust.

Tulemustasusid määrava politseiameti koostatud skeem on märksa keerulisem. Tänavu esimesel poolaastal vaadatakse hoopis liikluses hukkunud ja viga saanud inimeste ja eri piirkondade liiklusrikkumiste koguarvu.

«See on meie prioriteet, sest eesmärk on, et 2015. aastaks ei hukkuks Eestis 12 kuu jooksul üle saja inimese,» ütleb Miilits.

Suur osa tulemusliku töö hindamises võibki olla üldse toime panemata jäänud rikkumistel.

«Me teame, kus patrullid liiguvad ja võib-olla on just see, et patrull seal avalikus kohas näha on, põhjus, miks samal ajavahemikul pole selles piirkonnas peaaegu ühtegi rikkumist,» lisab Miilits.

Keeruline? Kindlasti. Kuid peadirektori asetäitja Nelise sõnul pole nad just seetõttu prefektuuridele ette kirjutanud, et vaja on tabada kindel arv liiklusrikkujaid ja vormistada kindla summa eest trahve.

«Meie ainus mõõdik liikluses on liiklusõnnetuste koguarv,» rõhutab Nelis. Ent need arvud aasta esimese viie kuu kohta rõõmustavad politseid.

Tänavu hukkunud 45 inimest on 11 võrra vähem kui viimase viie aasta keskmine arv. Vigastatute arv selles võrrandis on tänavu 967 inimest võrreldes viie aasta keskmise 1082ga.

Mõnevõrra, umbes kümme protsenti on vähenenud ka liikluses tabatud purjus juhtide ja kiiruseületajate arv.

Kiiruseületajaid on terve selle aasta jooksul ühtlaselt vähemaks jäänud: kiiruseületusi 21–40 km/h oli jaanuaris 1702, veebruaris 1635, märtsis 1537 ja aprillis 1517 juhtumit.

Kui aasta alguses pöörati liikluses tähelepanu kihutajatele ja lahtise turvavööta sõitjatele, siis praegu on põhirõhk purjus juhtidel.

Vähe vaidlustamisi

«Kui langetaksime ebaõiglasi karistusi, siis kuidas seletada seda, et kohtus vaidlustatakse vaid 0,6 protsenti politsei kõikidest otsustest,» küsib korrakaitse politseidirektor Miilits. «Vastasel korral oleks see protsent oluliselt suurem.»

Ent kui liiklusjärelevalves annavad kõik arvud põhjust optimismiks, siis kuidas on võimalik tulemustasudest üldse ilma jääda?

«Näiteks siis, kui ühes osakonnas jääb korraga altkäemaksu võtmisega vahele viis politseinikku,» ütleb Miilits. «Sellisel juhul on tõsine põhjus kahelda kogu osakonna statistilistes töönäitajates.»

Arvamus

Aivar Pilv

Eesti Advokatuuri esimees

Kui see sotsialistliku võistluse jutt vastab tõele, siis on raske uskuda, et Eestis toimivad jätkuvalt mudelid, kus inimeste karistamine on seatud sõltuvusse isikute tööalasest stimuleerimisest.

Need kaks asja ei saa omavahel seotud olla. See välistab protsessi õiglase, objektiivse ja ausa läbiviimise.

Ma ei saa näidata ühelegi õigusnormile või seadusele, mida oleks siin otseselt rikutud, kuid leian, et selline põhimõte ei ole kooskõlas üldiste väärtushinnangute rakendamisega. Õiguse rakendamine peab ka toimuma üldtunnustatud väärtushinnangute järgi.

Selliste juhiste ja eeskirjade kehtestamine seaduse täitmiseks ei ole küll minu arvates ei põhiseadusega ega õigusriigi põhimõttega kooskõlas.

Ain Seppik

riigikogu

liige, Keskerakond

Juhendeid võib ju anda ja vahel on ka tõepoolest vajalik neid anda karistuspraktika ühtlustamiseks, kuigi minu arust on see siiski ebaseaduslik, sest karistuse peab määrama seadus.

Kuid hull on siinjuures nüanss, et kui tegu on sotsialistliku võistlusega, siis jääb mulje, et sellega tahetakse täita üha auklikumaks muutnud eelarvet. Ja see näitab olukorda väga ebaeetilises valguses.

Täna [eile – toim] küsis põhiseaduskomisjoni esimees [Väino] Linde riigikogus [siseminister Jüri] Pihlilt, et kas liigute politseiriigi suunas. Päris karm küsimus. Mina nii karm ei oleks. Arvan, et see ei ole veel politseiriik, aga õiguse põhimõtet on siin küll riivatud ja õigluse põhimõtet ka.

Jaan Sootak

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor

Kui sotsialistlik võistlus toimub, siis mina näen siin kahte probleemi. Esimene oht on selles, et kui arvud on ette antud, hakatakse otsima juhtumeid ja õigusrikkumisi sealt, kus neid võib-olla ei olegi.

Teine oht on selles, kui ei tehta suulisi hoiatusi, vaid ainult karistatakse. Politseinik on menetleja ja menetlejal on kaalutlusõigus, mida ei tohi keegi temalt ära võtta. Kui politseinik peab tingimata karistama, siis on ta pandud faktiliselt olukorda, et ta peab kohaldama mingit karistust, mis on talle ülevalt poolt ette kirjutatud. Niisugune asi on lubamatu.

Kui kõik jääb lubatud raamidesse ja tagajärg on see, et rikkuja teab, et ta tõesti jääb vahele, siis see aitab küll kaasa rikkumiste vähenemisele.

Poole aastaga jagatakse 24 miljonit

•    Politseiameti tänavuses eelarves on tulemustasudeks ette nähtud

64,5 miljonit krooni. See jaotatakse korrakaitse, kriminaal- ja tugitegevusega (personalitöö, dokumendihaldus) seotud ametnike vahel.

•    Maksude mahaarvamise järel jääb sellest rahast järele umbes 48 miljonit krooni.

•    Tulemustasusid makstakse välja kaks korda aastas poolaasta töötulemuste põhjal.

•    Iga prefektuur saab üldiste töötulemuste järgi politseiametilt summa, mille prefekt jagab head tööd näidanud osakondade vahel.

•    Osakondades jagavad tulemustasusid juba vahetud ülemused, kes oskavad hinnata iga alluva personaalset tööpanust.

•    Esimest korda katsetati tulemustasude süsteemi politseis katseprojektidena juba 1999. aastal Tartu ja Põlva prefektuurides.

•    Viimati oli sama süsteem politseiametis viis aastat tagasi, kuid eelarve muudatuste tõttu jäi projekt pooleli.