Mõrvauurijad tabasid ametivennast kurjategija

Rasmus Kagge
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide loodud spetsiaalne mannekeen, mille abil näidati kohtus täpselt, mis suunast, kuhu ning mitu korda tapja ärimees Nikolai Klimovit tulistas.
Ekspertide loodud spetsiaalne mannekeen, mille abil näidati kohtus täpselt, mis suunast, kuhu ning mitu korda tapja ärimees Nikolai Klimovit tulistas. Foto: Kohtutoimik

Kahe nädala eest jõudis kohtufinišisse üks viimaste aastate ebatavalisemaid tapmislugusid, kus noored mõrvauurijad pidid üle kavaldama jälitustöö peeneid nippe tundva endise ametivenna.

27. mail langetas riigikohus otsuse, mida Põhja prefektuuri mõrvarühma töötajad olid pea kolm ja pool aastat oodanud. 12 aastaks pandi tapmise eest vangi Tallinna miilitsa ja politsei kunagine tippjälitaja Aleksandr Minin (49).



Siiani on mõrvarühmas tööl paar meest, kes 15 aastat tagasi jälitasid Mininiga koos pealinna kõige jõhkramaid tapjaid. «See lugu väärib kindlasti kohta jälitusõpikutes kui erakordne näide – mida teha, kui pead jahti pidama tõelisele profile,» ütles rühma vanemkomissar Priit Pärkna.



Sõbrad lasteaiast saati



Kui Tallinna ärimees Nikolai Klimov 2004. aasta 5. novembril Ülemiste järve lähedalt Vana-Tartu maantee äärsest kraavist tapetuna leiti, oli Minin viimane, keda jälitajad esiotsa veretöös kahtlustada oskasid. Olid ju Klimov ja Minin ammused sõbrad, käinud ühes lasteaias, koolis ja teeninud aega Viljandi dessantüksuses.



Tõelist sõprust kinnitas seegi, et tekstiilitoodete hulgikaubanduse ja tootmisega tegelenud firma Linakaubandus omanikuna rebis Klimov 2002. aastal Minini välja elumere lainetest ning võttis ta endale asetäitjaks. Kinkis talle auto, maksis 15 000 krooni palka ja veel mitme tuhande jagu kuus sõbra arveid.



Lisaks oli Minin pärast sõbra tapmist vanadele kolleegidele mõrvari otsimisel abi pakkunud. Niisiis võttis politsei TT-püstolist Klimovit lähedalt kerre ja kuklasse tulistanud tapjat otsima asudes ette teised versioonid.


Neid, ärimehe üsna segast era- ja ärielu arvestades, jagus aga küllaga. Esiotsa usuti isegi, et tapmisel võib seos olla allilmaga, sest Klimov suhtles lähedalt hiljem tapetud autoriteedi Kalev Kure äripartneriga ja veel teistegi politsei huviorbiiti kuulunud tegelastega.



Tupikust välja



Luubi alla võtsid politseinikud aga kolm versiooni. Äritüli kunagise äripartneriga, kes nõudis Klimovilt pärast tekstiilifirma poolitamist juba pikka aega miljonilist kahjutasu.



Võlad, sest oma golfipartneritele 100 000 krooni piires laenu andnud Klimov oli ise suuri summasid laenanud. Armuafäär, sest vahetult enne tapmist oli Klimovi maha jätnud ta armuke.



«Julgen tagantjärele ausalt tunnistada, et Mininit välistades panime esiotsa täiesti vales suunas ajama,» rääkis Pärkna. «Nende kolme versiooni peale kulutasime mitu nädalat öid ja päevi, enne kui mõistsime, et oleme totaalses tupikus.»



Tupikust välja aitasid uurijad küberajastu võimalused ja nende analüüsimine, mis paljastasid Klimovi käigud ja saatjad tapmispäeval.



«Siin tegi Minin oma peamise valearvestuse – ta ei osanud endise miilitsamajorina arvestada, et vahepeal on toimunud tiigrihüpe,» sõnas Pärkna edu toonud tehnilisi võimalusi paljastamata.


Selgus, et peale Minini saatis Klimovit viimastel tundidel ka Minini sõber Valeri Koza, kes töötas sõiduõpetajana.



Mees toodi ülekuulamisele, kus ta pärast mitmetunnist pinnimist tunnistas, et oli sõidutanud Klimovi ja Minini Ülemiste järve äärde, kus nood juba autos alanud tüli välja klaarima läksid, kuidas pimedusest kostis kaks lasku ja autosse naasis Minin üksi.



Ent see ei olnud kõik. Ootamatust ülestunnistusest paljastus, kui püüdlikult oli eksvõmm oma veretööd ette valmistanud. Nimelt oli Minin appi võtnud ehtsad operatiivmeetmed.



Endale mõrvaõhtuks ette alibeid tekitades ja oma auto ühe ärikeskuse parklasse nähtavale kohale jättes võttis ta appi Koza, kelle õppesõiduautoga ta Klimovit päev otsa salaja jälitas.



Viimaks, kui Klimov Lasnamäel parklast kodumajani jalutas, tõmbas Koza ta kõrvale ja kutsus sõber Mininiga autosse mehejuttu ajama. Sealt edasi algas sõit juba Ülemiste järve taha, kust Klimovi surnukeha järgmisel hommikul leiti.



Selsamal õhtul, mil Koza vahi alla võeti, poos ta end arestikambris üles. Kui Minin


14. detsembril 2004 vahi alla võeti, ei teadnud ta Koza suitsiidist ega ülestunnistusest veel midagi ning ajas udujuttu, kuidas ta mõrvaõhtul kodus sõbraga viina olevat joonud.



Kui uudis peatunnistaja surmast Mininini jõudis, lõi ta lauale oma trumbi. Erumajor tuli välja jutuga, mis oli Koza ütlustega võrreldes peegelpildis ja tegelased vahetunud: et Klimoviga läks tülli Koza ja ärimehe lasi Minini sekkumisest hoolimata järve taga maha just Koza. Ehk kõiges on süüdi mees, kes on hauas.



Eitas süüd lõpuni



Minin jäi eitusele kindlaks kohtuprotsessi lõpuni. Kuid põhjalikult läbimõeldud ütlustest hoolimata jäi ta kaotajaks. Lisaks kübertõenditele ning Koza ütlustele leiti Minini joomapartner, kes viimase käsul viis pandimajja Klimovilt ära võetud kuldketi ja vahetas kroonideks ärimehe taskus olnud valuuta.



«Suur panus oli selle süüasja võitmisel kohtus prokurör Natalja Vesteril, kes suutis kaudsetest tõenditest ja Minini kavalatest käikudest hoolimata veenda kolme kohtuastet Minini süüs,» ütles Pärkna.



Ent miks siiski sõber oma heategijast sõbra tappis? Klimov lasi kuu aega enne mõrvaööd Minini töölt lahti, kuna ei kannatanud enam välja, et sõber on tööl kogu aeg purjus ning saab palka eimillegi eest.




Aleksandr Minin



• Sõbra tapmise eest 12 aastaks vangi mõistetud Aleksandr Minin töötas miilitsas ja politseis aastatel 1979–1993.


•     Esimese teenistusaasta töötas Minin patrullteenistuses, ülejäänud 13 kriminaalpolitseis.


•     Enamiku ajast oli Tallinna miilitsa ja politsei mõrvarühmas jälitustöötaja.


•     Endised töökaaslased kirjeldasid Mininit kui võimekat ja head spetsialisti, kes osales aastate jooksul mitmete toonaste tippkuritegude avastamisel.


•     Vallandati Tallinna prefektuurist juhtivinspektori kohalt 1993. aastal usalduse kaotuse tõttu.


Allikas: PM, politseiamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles