Tarand: õiguskantsler on asunud riigistruktuuride häälekandjaks

Indrek Tarand.

FOTO: Peeter Langovits.

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei nõustu õiguskantsler Indrek Tederi seisukohtadega, millele tuginedes viimane leidis, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) ei rikkunud europarlamendi valimistel kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet.

Tarand ütles ERR raadiouudistele, et ei ole nõus Tederi seisukohtadega eelkõige seetõttu, et too tugineb vaidluse ühe osapoole ehk ERR nõukogu koostatud vastusele, mis on vigane.

«Näen kurbusega, et ERRi vastus on suuresti aluseks võetud ja sellega ei saa leppida. Õiguskantsler, kes peaks olema kodaniku viimane instants, kust kodanik saab riigi suurte struktuuride ülekohtu vastu õigust otsida, on asunud nende samade struktuuride häälekandjaks,» ütles Tarand.

Näiteks tõi ta ERRi nõukogu vastusest välja väite, et valimistel osales 101 kandidaati. Tegelikult olid valimistel kinnised nimekirjad ning valijad nimekirjade sees kandidaate valida ei saanud. «Seetõttu oli valikuid täpselt 17, ei ühtegi rohkem,» ütles Tarand.

Otsib tõde edasi

Teiseks tõi ta väite, et ERR lähtus kandidaatide grupeerimisel saadete sisulistest kriteeriumidest, täisnimekirjadega parteid debateerisid neis omavahel ning ülejäänud nimekirjad ja üksikkandidaadid omavahel. Selle põhjuseks nimetati, et Euroopa Parlament esindab liikmesriikide domineerivate erakondade vaateid ja poliitilist vahekorda.

«Järelikult ERR arvab, et Eesti parteimaastik on mingisugune dogma, millele väljakutseid esitada ei tohi, ja kui keegi üksikkandidaadina seda teeb, siis tuleb seda parteide debatist eemale peletada,» sõnas Tarand.

Ta ei saanud aru, kuidas tekkis saadete sisu ühtlus ja tasakaalustatus sellest, et neisse lubati vaid parlamendierakonnad. «Me nägime Rahvaliidu näite põhjal, et nende lubamine debattidesse oli täiesti asjatu - nad ei osutunud valituks.»

Tarand lisas, et ei ole ise veel õiguskantsleri vastust saanud ning teeb oma järeldused vaid pressiteates olnud selgituste põhjal.

Europarlamendi saadik lubas välja selgitada, kust saab kodanik edasi õigust otsida, kui ta õiguskantsleri seisukohaga ei nõustu.

Tagasi üles