Justiitsringkonnad on mures. Väidetava pommimehe Märt Ringmaa nutikas enesekaitse võib lähitulevikus löögi alla seada süüdistused paljudele kurjategijatele.
Ringmaa paneb õigussüsteemi proovile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba mitu nädalat enne seda, kui riigikohus avaldas avalikkust erutanud lahendi, millega teatas, et akrediteerimata haiglalaborite mõõdetud roolijoodikute vereanalüüsid kohtus tõenditena ei kehti, saatis kohtult kirjavahetusloa saanud Märt Ringmaa Eesti Akrediteerimiskeskusele pika kirja.
Kirjas uuris väidetav pommimees, kas tema kriminaalasjas ekspertiisid teinud Eesti kohtuekspertiisi instituut ja kaitsepolitsei kriminalistikatalitus on üldse riigilt ametliku heakskiidu saanud ehk akrediteeritud ekspertiisiasutused, mille tõendid kohtus kehtivad.
Akrediteerimiskeskuse juhataja Viktor Krutobi vastusest selgus, et kohtuekspertiisi instituudi akrediteerimisulatusse ei kuulu lõhkeainete analüüs ega lõhkeseadmete katsetamine, samuti polnud instituudil enne 2006. aasta aprilli riiklikku heakskiitu ka DNA-ekspertiiside teostamise osas. Kaitsepolitsei kriminalistikatalitusel, mis on teinud enamiku Ringmaa kriminaalasja ekspertiise, pole aga ühtegi kehtivat akrediteeringut.
Kaheldavad ekspertiisid
Mida see tähendab kohtuasjadele, kus tõenditena on esitatud akrediteerimata ekspertiisiasutuste tööviljad? Kas need tõendid peavad vett ka siis, kui kaitsja vaidlustab ekspertiisi pädevuse, nagu juhtus tunnustatud haiglates tehtud roolijoodikute vereanalüüsidega?
Riigi peaprokurör Norman Aas nentis, et probleemi üle on riigiprokuratuur pikalt ja põhjalikult aru pidanud. «Kindlasti ei tähenda see, et kui aastal 2006 kõik akrediteeringud puudusid, siis kõik ekspertiisid, mis on tehtud enne seda, oleksid ebaseaduslikud,» kinnitas ta.
«Meie üldine seisukoht on praegu, et probleem võib tekkida nende ekspertiisidega, kus vastus on mingi arvväärtus, sest seda ei saa tõesti ilma mõõteseadusega kooskõlas olemata teha,» möönis peaprokurör, viidates asjaolule, et riigikohtu lahend akrediteerimise olulisuse kohta põhineb mõõteseaduse järgimisel.
«See pole üldse kindel, kas riigikohtu seisukoht saab üldse kehtida DNA- ja lõhkeaineekspertiiside korral,» märkis Aas. «Meie praegune arvamus on, et DNA-ekspertiisid näiteks ei käi mõõteseaduse alla. Oma seisukohta kavatseme kaitsta ka riigikohtus, kui vaja.»
Seevastu Ringmaa kaitsja Urmas Simon leidis, et sõltumata sellest, kas ekspertiisi tulemus on arvväärtusega mõõdetav või mitte, on akrediteeringu puudumine igal juhul aluseks ekspertiisi vaidlustamiseks.
«Akrediteering on riiklik tunnustus, sama hästi võiks me küsida ka tädi Maali käest ekspertiisi,» märkis advokaat, tuues paralleeli hoopis hariduse vallast.
«Võtame või erakõrgkoolid 1990. aastatel: nende diplomeid riik ei tunnustanud, kuna neil polnud akrediteeringut. Ja nüüd on meil riiklikud asutused, millel ei ole akrediteeringut, ja me peaksime neid tunnustama. Küsimus on usaldusväärsuses,» rääkis Simon. «Riigikohus ütles selgelt välja, et kui ei ole akrediteeringut, ei saa usaldada.»
Mõõtmine või võrdlus
Simon kinnitas, et Ringmaa poolt akrediteerimiskeskusest välja nõutud dokument on tagajalgadele ajanud kogu õigussüsteemi, sest pole teada, millised ekspertiisid jäävad kohtus kehtima ja millised mitte.
«Eks kõik kaitsjad hakkavad apelleerima sellele, et meil pole riiklikult tunnustatud eksperte ja me vaid arvame, et nad on spetsialistid,» ütles ta.
Kohtuekspertiisi instituudi juht Üllar Lanno leidis, et DNA-ekspertiise ei saa siiski vaidlustada, sest selleks pole akrediteeringut üldse vaja. «DNA-ekspertiis pole mõõtmine, vaid võrdlemine standardiga,» kinnitas ta.
Lõhkeaine ekspertiiside puhul möönis Lanno siiski, et osa neist käivad ka mõõteseaduse alla ja nende suhtes võib tekkida probleeme, kuid kinnitas, et vajadusel lähevad eksperdid kohtusse oma tegemisi kaitsma ja tõestama.
«Kindlasti on advokaatidel tarmukust kõikvõimalikke asju vaidlustada, kuid ma olen oma ekspertide peale sedavõrd kindel, et ei näe võimalust, et vastaspool suudaks nende tööd ümber lükata,» märkis Lanno.
Uus kohtuistung augustis võib tuua selgust juurde
Esimene verstapost, mis näitab, kas prokuröride murel ja võimalike kurjategijate rõõmul akrediteerimata ekspertiiside pärast on tõsist alust, on Märt Ringmaa kohtuistung augusti alguses.
Seitsme inimese elu nõudnud pommiplahvatuste korraldamises süüdistatava Ringmaa järgmisel istungil asub kohus tõenäoliselt üle kuulama Eesti Akrediteerimiskeskuse juhatajat Viktor Krutobit, et saada selgust selles osas, kuivõrd määrava tähtsusega on asjaolu, et kohtuekspertiisi instituudil ja kaitsepolitsei kriminalistikatalitusel ei olnud ekspertiisideks akrediteeringut.
Ringmaa juhtumit jälgivad tähelepanelikult kõik kriminaaladvokaadid, kes lähtuvad oma edaspidises kaitsetaktikas selle kohtuasja tulemustest. Kui selgub, et akrediteering on hädavajalik nende ekspertiiside puhul, mille tulemus on konkreetselt mõõdetav, võivad alata mitmed vaidlustamised.
Ringmaa kaitsja Urmas Simoni sõnul on ainuüksi temal aastas kuni viis juhtumit, kus kohtuotsuse langetamisel saab määravaks midagi konkreetselt mõõtev ekspertiisiakt. Kui palju selliseid asju tegelikult praegu käimas on, ei ole teada. «Eks neid ikka ole, kuid statistikat me teinud pole,» nentis riigi peaprokurör Norman Aas.
Samuti saavad sellisel juhul nõuda oma kohtuasja taas ülevaatamist need inimesed, kes on selliste ekspertiiside alusel süüdi mõistetud. (PM)