Vene eriteenistused üritavad jätkuvalt mõjutada Eesti riiki ja soovivad selle jaoks allutada kohalikke vene organisatsioone oma võimu alla, kirjutab kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus, milles avaldatut kommenteerivad riigikogu liikmed Ain Seppik, Marko Mihkelson ja Tatjana Muravjova.
Kapo: Kaitsepolitsei informatsiooni kohaselt olid just Venemaa eriteenistused need, kes õhutasid «Pronkssõduri» ümber tekkinud vastasseisu pidevat üliemotsionaalset kajastamist Venemaa meedias (see oli üks põhjustest, miks sündmused massilisteks tänavakorratusteks eskaleerusid) ning avaldasid vastuseisu mitmetele kõrgetele Vene riigiametnikele, kes olid erinevatel kaalutlustel nõus kuju tsiviliseeritud teisaldamisega.
Ain Seppik: Ei ole pronksöö Vene eriteenistuste töö tulem.
* * *
Kapo: Vene diplomaatide ja äärmuslaste kohtumised botaanikaaias olid väheefektiivsed peamiselt seetõttu, et kasutati nn puhtaid diplomaate, kellel vastav manipuleerimise ettevalmistus puudub.
Seppik: Mis puutub vastava koolituseta diplomaatide kasutamisse selle lause kohta tahaks öelda, et «ennast kiitmast ma ei väsi». Ma ei arva päris, et neil, kes tegelevad n-ö ametliku katte all, poleks vastavat ettevalmistust. Aga eks see jäägu autori südametunnistusele.
* * *
Kapo: Tähelepanuväärne oli visiidi juures asjaolu, et FSB ekspealikul N. Kovaljovil olid kaasas Moskvast antud materjalid, mis sisaldasid detailseid plaane/skeeme Tõnismäe territooriumist, kus olid märgitud politseiüksuste asupaigad ja nende liikumissuunad. Ka oli kogu delegatsioon enne Eestisse tulekut olukorrast põhjalikult instrueeritud, mistõttu duumasaadikud oma Tallinna saatkonnast teavitamist ei soovinudki. Niisugune käitumine ärritas suursaadik Nikolai Uspenskit, kelle arvates võeti saatkonda nagu tühja kohta.
Marko Mihkelson: Kui lugeda luureraamatuid Nõukogude luure kogemusest, siis tihtipeale on näha olnud, et saatkonnasiseselt välisluure residentuur on teravas konkurentsis sõjaväeluurega või saatkonna diplomaatilise poolega. Seda on aegade jooksul kirjeldatud ja selles pole midagi uut.
* * *
Kapo: Näiteks juunis 2007 viibis Tallinna hotellis «Ecoland» toimunud Venemaa kaasmaalaste konverentsil patroonina SVR-i Poliitilise Luure Peavalitsuse ametnik Vladimir Pozdorovkin, kes tutvustas kohalviibinutele kaasmaalaste programmi «Russki Mir» («Vene maailm»). Aasta teisel poolel osalesid kaasmaalaste üritustel veel kaks SVR-i poliitilise luure ohvitseri. Seega püüab SVR vene kogukonnas toimuvatest protsessidest aktiivselt osa võtta, et kasutada neist kontaktidest avanevaid võimalusi tulevikus Vene välispoliitilistes huvides.
Seppik: Selles kapo väites, et Vene luure on üritanud mõjutada Eesti poliitikat, majandust, sõjandust ja siinseid venelasi, pole midagi üllatavat. On täiesti selge, et seda on püütud teha kõik need aastad.
* * *
Kapo: Kaitsepolitseiameti hinnangul on oluline osa diplomaatilise katte all töötavate SVR-i ohvitseride tegevusest ja huvisfäärist Eestis suunatud kohaliku vene kogukonna liitmisele, nende tegevuse suunamisele ja koordineerimisele, samuti mõjutegevusele kogukonna kaudu. Kogukonda püütakse esmalt allutada Moskva diktaadile.
Tatjana Muravjova: Seda, kas Vene eriteenistused on kohalikku vene kogukonda üritanud mõjutada, suunata ja Moskva diktaadile allutada, ei oska ma ei kinnitada ega ümber lükata. Kuid kui see nii on, siis usun, et märgatavate tulemusteta, sest enamik siinseid venelasi on ikkagi Eesti riigile lojaalsed ja mõjutamist ei soovi.
* * *
Kapo: Majanduses täheldati SVR-i aktiivset huvi Eesti otsuste ja tegude osas seoses Nord Streami gaasitrassi projektiga. Erineva teabe kohaselt olid ja on Vene eriteenistused väga huvitatud kriisi tekkimisest Eesti majanduses ning Eesti kaudu kulgeva elava transiidi vähenemisest.
Mihkelson: Moskvas asub Strateegiliste Uuringute Instituut, kus töötavad endised SVRi kaastöötajad. Nende uurimisteemaks on tõesti viimasel ajal, miks Eesti valitsus Nord Streamile «ei» ütles ja kas on muutusi näha. Selliseid vestlust olen ka ise vähemalt ühe korra ühel konverentsil pidanud, kui on juurde tuldud ja selle kohta küsitud.
* * *
Kapo: Praegu on Vene poliitiline luure võtnud juba suuna järgmistele, 2011. aasta parlamendivalimistele. Nähtavasti eeldatakse, et 2007. aasta aprillisündmuste järgne olukord on hoopis soodsam Venemaa-meelsete jõudude koondamiseks.
Seppik: Me oleme ainus riik postsovetlikust keskkonnast, kus tugevat vene parteid pole tekkinud. Seniajani pole Vene eriteenistuste tegevusel mingit mõju olnud. Ja ma loodan, et ka tulevikus ei ole, sest ega erakonnad peavad ajama oma poliitikat.
Kommentaarid
Kuidas hindate kaitsepolitsei aastaraamatut?
Marko Mihkelson,
riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit
See on üldteada fakt, et Venemaa on välisluuret aktiveerinud väga paljudes riikides. Ning kuna Läänemere piirkond ja Balti riigid sealjuures on olnud Venemaa väga aktiivse välispoliitilise tegevuse sihtriikideks, siis on selge, et sellega kaasneb ka erinevate luureteenistuste aktiivsus.
See on aga väga õrn lootus, et võidakse mõjutada mõnda riigikogu liiget. Aktiivsusperioodid, kus Vene saatkonna diplomaadid on üritanud ühte või teist teemat arutada, on erinevad. Enda kogemusest on olnud mõningaid vestlusi Vene diplomaatidega nende palvel mingitel teemadel, aga need on puudutanud pigem rahvusvahelisi teemasid, mitte Eesti küsimusi. Näiteks tunti huvi, kui kirjutasin Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees raportit energiajulgeolekust.
Iga riigikogu liige teab, et iga otsene mõjutamiskatse on tulega mängimine. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige, sealt ka suurem luurehuvi kui üle lahe Soomes.
-------------------------
Ain Seppik,
riigikogu liige, Keskerakond
Loen tavaliselt palju salajasemaid dokumente kui sellist [vendade] Grimmide muinasjuttu, nagu nad tavaliselt oma aastaraamatus kirjutavad. Praegu pole veel tutvunud, kuid kavatsen muidugi seda teha.
Eesti mõjutamise teemasse ei maksa suhtuda üleolevalt, pigem analüütiliselt. Öelda, et siin pole midagi saavutatud või on saavutatud see on raskesti mõõdetav. Aga fakt on see, et poliitiliselt pole tõesti midagi seniajani saavutatud, niikaua kui ei ole tekkinud eraldi rahvustunnusel parteid.
Teatud protsesse jälgin ise ka murega. Eks ole Eestis see tendents, et Keskerakonnale iga hinna eest ära teha, Reformierakonna käitumine on viimasel ajal selline, et pigem olla vene partei see võtaks Keskerakonnalt mõju.
Kahjuks parteide rivaliteet mõjub kohati Eesti julgeolekule halvasti. Lähemalt ei tahaks sellest rääkida.
Miks aga Konstitutsioonierakond nii väikese toetuse sai viimastel valimistel ei ole poliitikuid ja ei ole sõnumit. Mis võiks olla see sõnum, mida valija usuks?
Valija tahab reaalset sõnumit, reaalset tegijat, miks peaks valija sellist erakonda uskuma, suured parteid, ükskõik, kas koalitsioonis või opositsioonis, suudavad palju tõhusamalt nende huve kaitsta.
-------------------------
Tatjana Muravjova,
riigikogu liige, Reformierakond
Sellega olen küll nõus, et Venemaa eriteenistused õhutasid sealse meedia emotsionaalsete kajastuste kaudu pronkssõduri ümber tekkinud vastasseisu.
Mis puudutab mõne kohaliku vene partei toetamist ja mõjutamist ning soovi näha, et see parlamenti jõuaks, siis arvan, et kui seni ei ole siin välja kujunenud Vene poliitikat ja vene parteid on siin, nagu need on, siis praegu on see aeg juba läbi.
Nende inimeste, kes siia on jäänud, elu kulgeb enam-vähem normaalselt. Siinsetel vene parteidel ei õnnestu kasvada, sest neil pole kandvat ideed. Konstitutsioonipartei tuli välja vaid ühe ideega, mis oli pronkssõduri kaitse. Kui see oleks venelaste jaoks väga oluline olnud, oleks nad selle poolt ka hääletanud. Aga nemad seda ei teinud, järelikult see ei ole teema number üks.
Inimesi huvitab ikka see, mis võimaldab neil paremini elada ja seda pakuvad neile ka teised, suured parteid. Igal suuremal erakonnal peab olema loomulikult ka mingi sihtgrupp, kuid Konstitutsiooniparteist pole ma siiani aru saanud, kelle huvide eest nad seisavad. Kaitsesid vene huve, kuid sellel ei ole siin piisavalt pinda.
Ei kujuta ette, mida peaksid Vene eriteenistused siinsetele venelastele lubama, et mõni vene partei ületaks valimistel viie protsendi künnise ja pääseks parlamenti.