Seda, kui palju riik oma eelarvet tänavu kärbib, teavad kõik, aga kui palju on ettevõtted olnud sunnitud oma eelarvetes korrektiive tegema ning rahakotisuid koomale tõmbama? Kas jahenev majandusseis mõjub ikka nii traagiliselt, nagu seda pidevalt meedias esitletakse?
AS-i E-Betoonelemendi juhataja Vaido Leoski sõnul eeldavad keerulised ajad loomulikult kulude ülevaatamist, aga selles ei ole midagi erakorralist. «E-Betoonelement püüab teha oma otsuseid kainelt kaalutledes. Eelmisel aastal ennustasime langust ette ja eelarve tegime juba väiksema võrreldes 2007. aastaga,» rääkis ta. «Tõsi, langus on olnud sügavam, kui me seda eeldasime ja seetõttu on tulnud kulutusi kärpida rohkem.»
Sestap ei ole firma pidanud seni väga trastilisi samme astuma ning näiteks koondamisteni veel jõutud ei ole. Edasised otsused sõltuvad aga ikkagi konkreetsest olukorrast ja edasistest arengutest.
Eelkõige on E-Betoonelement pööranud tähelepanu tulude suurendamisele, püüdes leida tellimusi naaberturgudelt. Ajad ei ole ehitusmaterjalitööstuse ettevõtetele kerged, kuid tegelikult on odavalt ehitada soovijatel viimane aeg seda teha.
Nimelt muudab olukorda terase kiire hinnatõus, mis hakkab üsna pea mõjutama ka muid ehitusvaldkondi, sest rauamaterjali kasutatakse palju kõikjal. Leoski hinnangul võiks see teadmine liikuma panna ka mõned paremaid päevi ootama jäänud projektid.
Meediaseire ettevõtte Observer Eesti OÜ juhatuse liige Ahti Kaskpeit nentis, et tänavuse aasta eelarvet pole firma majanduskasvu pidurdumise tõttu kärpinud. «Püüame küll kulusid kontrolli all hoida, kuid midagi radikaalset pole ette võtnud. Kolisime uude kontorisse, kuid see ei olnud tingitud majandusolukorrast, vaid pigem ettevõtte restruktureerimisest.»
Ka suvepäevi pole Kaskpeiti sõnul plaanis ära jätta, sest töötajate viimine kontorist välja vabasse loodusesse aitab end tuulutada ja värskendada. «Pikaajaliselt toob see kulu asemel rohkem tulu,» põhjendas ta. «Majandustõusu pidurdumise tõttu on muidugi vaja jälgida, kuhu raha kulub, kuid teisest küljest panustame siiski järgneva 12 kuu jooksul käibe kasvule. Seega püüame edukad olla vaatamata rahunevale majandusele.»
AS-i SEB Pank juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on raskematel aegadel, mil tuleb kulusid kokku tõmmata, meeskonnavaimu üleval hoidvad ühisüritused eriti vajalikud. «Kokkuhoid on hea mõte nii heal kui ka halval ajal, seega on kulude kontroll olnud SEBs pidev protsess,» kinnitas ta. «Sellel aastal oleme pööranud kulude kokkuhoiule erilist tähelepanu, kuid ühisüritused on endiselt plaanis.»
Asmanni sõnul pole siiski halba ilma heata, sest jahtunud kinnisvaraturg pakub häid võimalusi pangakontorite ümberpaigutamiseks enam käidavatesse ja atraktiivsematesse kohtadesse. «Keerulisemas majandusolukorras vajavad kliendid ja töötajad kõrgendatud tähelepanu ning meie loodame seda pakkuda,» märkis ta.
Mõneti keerulisemas seisus on täna aga erinevad riigiasutused ja ettevõtted, kellele surub ühest küljest kokkuhoiu kohustust peale riigieelarve kärpumine, teisalt löasuvad neil aga õigusaktidega paika pandud ülesanded, mida tuleb igal juhul täita.
«Seetõttu oleme kokku hoidmas näiteks suvepäevadelt, suhtume senisest veel kriitilisemalt igapäevastesse tegevuskuludesse ning võimalusel lükkame edasi mõned suuremad töövahendite ostud,» rääkis Maa-ameti peadirektori kohusetäitja Raivo Vallner. «Samas ei ole võimalik täita seadustega pandud kohustusi, kui meil ei ole pädevaid ja motiveeritud töötajaid või kui neil ei ole tööks vajalikke vahendeid.»
Samuti teeb Vallneri sõnul suurema kokkuhoiu raskemaks asjaolu, et Maa-ametis ei ole kunagi niiöelda laristatud ehk neil ei ole suurt töötajate koosseisu, mida vähendada, kõrgeid palku, mida «kinni hoida» ega tohutuid töövahendite varusid, mida nüüd kasutusele võtta.
«Teisalt on selline pidev tagasihoidlik kulutamine harjutanud meie teenistujaid pigem tagasihoidlike soovidega ning mingit suurt nurinat kulutuste kärpimise osas ei ole,» lisas ta. «Üldiselt saadakse aru, et meil kõigil on siinses majandusruumis vaja praegu olla eriti kokkuhoidlik ning loodetakse, et suudame sellest hoolimata saavutada meile antud eesmärgid.»
Sel aastal Maa-amet kokkuhoiu tõttu suvpäevi ei korralda. Sellise ürituse ärajätmine tähendab pikaajalisest traditsioonist loobumist, mis mõjutab tegelikult mõnevõrra, kuid loodetavasti vaid ajutiselt nii asutusesisest koostööd kui töömeeleolu.
AS-i Silikaat turundusjuht Kaido Kallikorm ütleb, et iga äriettevõtte otseseks väljundiks on tegevus ja tulemus turul. «Selles mõttes tunnetab ettevõte turu mõju igal ajahetkel ning kuna majandus on omakorda tsükliline protsess, tuleb ettevõtte arengus osata hinnata erinevate tsüklite kestvust.»
See, et Eesti majandus on riiklikult juhitud madalseisu jõudnud, oli prognoositav. Aga oskust liigseid kulusid kokku hoida tuleb hinnata sõltumata majandusseisust, usub ta. «Ettevõte seisukohalt võin öelda, et oluline on kulude optimeerimine ehk teisisõnu teha õigeid investeeringuid õigel ajal; ja praegugi on neid valdkondi, kuhu investeerimine on kasulik. Lihtsalt hetkel on kasulik väärustada pikemaajalisi investeeringuid.»