Lausvihmast hoolimata kogunes täna kella üheks päeval Kilingi-Nõmmes tuhatkond inimest osa saama ajaloolisest sündmusest Saarde kihelkonna Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamisest.
President avas Kilingi-Nõmmes mälestussamba
24. juuni 2008, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üritusel osalesid ja kõnelesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Eesti Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Ants Laaneots, kes on ka Kilingi-Nõmme linna aukodanik, ja Riigikogu liige Trivimi Velliste, kirjutab Pärnu Postimees.
«Me kõik teame, et seda ausammast vabadusvõitlejatele avame täna teistkordselt, sest esimene avamine toimus 75 aastat tagasi,» rääkis Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill avakõnes.
«Kahjuks võõrriigi võim ja vägi võttis meilt kauni mälestusmärgi ja ka vabaduse, aga ainult ajutiselt. Vabaduse himu ei kustunud meie südametes, vaid säilis kogu okupatsiooniaja ning meie, Saarde valla elanike; püha kohustus oli see sammas uuesti taastada.»
President Ilves tundis oma kõnes heameelt selle üle, et aina rohkem eestlasi on hakanud järjest rohkem asju ise ära tegema.
Kell 13.21 sõlmisid president Ilves ja Saarde vallavanem Kalle Song lahti trikoloorse paela, mis oli sümboolselt veetud ümber Saarde sangari pronkskujuga samba. Kõlasid aupaugud. Vaimuliku talituse 61 Saarde kihelkonnast pärit hukkunule püstitatud mälestusmärgi juures viisid läbi EELK Pärnu praost Enn Auksmann ja EAÕK ülempreester Ardalion Keskküla.
Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilane Mihkel Vinogradov luges ette luuletuse, mille Jaak Peeter Sõggel kirjutas Saarde kihelkonna langenute ausamba avamise puhul 5. juunil 1933. aastal. Tollal modelleeris sõdurikuju skulptor Anton Starkopf, kes kasutas modellina Vabadussõjas võidelnud Kilingi-Nõmme tuletõrjeseltsi sekretäri Lembito Hansbergi.
Eesti rahva ajalugu väärtustav monument lasti punavõimude käsul õhku ööl vastu 13. augustit 1945. aastal.
Esimesena asetati Kilingi-Nõmme lipuväljakul taastatud monumendi jalamile Vabariigi Presidendi pärg.
Monument taastati Saarde vallavolikogu ootusele tuginedes. Rahvas annetas 106 069 krooni, vald eraldas eelarvest 800 000 krooni ja riigieelarvest lisandus 453 500 krooni. Soome graniidist samba plokid vormistas AS Renott, skulptor Aime Kuulbuschi modelleeritud keskne sõdurikuju valati pronksi ARS Monumentaalis.
MTÜ AIK Livonia laskis ajalooliseks tähtpäevaks trükkida taastatud ausamba pildiga margi, postkaardi ja Kilingi-Nõmme ajalooülevaate kuni 1938. aastani, linnaõiguste andmiseni. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit koostas täna levitatud trükise, milles jaanipäeval, 24. juunil 2008 taasavatud samba taastamise lugu ja fotod.