Haiglajuhtide arvates on praegune kriisiaeg ülimalt sobilik põhjalikuks haiglavõrgu reformimiseks, ilmnes tänasel Regionaalhaigla korraldatud konverentsil «Tervishoid ja masu – kas saatus või diagnoos?» tehtud ettekannetest.
Haiglad nõuavad reformi
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
30. oktoober 2009, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere haigla juhataja Rain Sepping märkis isegi, et kui reformi praegu ei tule, siis on üks hea kriis täiesti raisku lastud.
Sepping tõi välja ka selle, et haiglareform on kõne alla olnud juba mitmeid aastaid, kuid nagu haldusreformgi lihtsalt tegemata jäänud. Vahepealsed majanduskasvuaastad aitasid süsteemi puuduseid peita, kuid kriisiga on taas kitsaskohad välja ilmunud.
Et kriis on sobiv aeg põhjalike muudatuste tegemiseks nentis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Raul Talvik. Tema sõnul ei pea ilmtingimata igas maakonnas olema haiglat, vaid kiirabi, kes suunab ägedad haiged vajadusel haiglasse. Võimaluseks oleks ka võrgustiku loomine, kus haiglad jagaksid erinevaid ressursse alates kompetentsist kuni seadmeteni.
Ekstreemsema näitena tõi Talvik Uus-Meremaal toimivad e-konsultatsioonid, mille puhul on muudetud mõtteviisi, et haige ravimiseks peab teda ilmtingimata nägema.