Priit Lätt, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner
Septembris tekitasid palju kõneainet valitsuse paanilised otsingud uute maksude kehtestamiseks ja olemasolevate maksude tõstmiseks. Muuhulgas rääkisid poliitikud korduvalt ka automaksust kui uuest maksuliigist.
Automaksu teema ei ole kindlasti uus, vaid ülessoojendatud vana. Juba 1998. aastal menetles riigikogu edutult mootorsõidukimaksu seaduse eelnõud, mis pidi kehtestama ühtse riikliku mootorsõidukimaksu senini kehtiva kohaliku maksu asemele.
Toona plaaniti kehtestada sõiduautode maksumäär järgmise põhimõtte kohaselt - kuni tonnise registri- või täismassiga bensiinimootoriga sõiduautodele ühtse määrana ning massiga üle selle 20-100 krooni iga lisanduva saja kilogrammi kohta.
Keskkonnamõjudest ei olnud siis juttugi. Nurjunud mootorsõidukimaksu ideest sündis aga 2004. aastal raskeveokimaks. Samuti on kohalikku automaksu lühiajaliselt katsetanud Tallinna linn ning Maardu ja Alajõe vallad.
Automaksust räägib ka EL
Sõiduautode maksustamise ühtlustamine on ka Euroopa Liidu tasandil üha aktuaalsem teema. Kahekümne seitsmes liikmesriigis kehtestatud erinevad maksud ja lõivud tekitavad tõsiseid takistusi piiriülesele tegevusele ning Euroopa Ühenduse asutamislepingus seatud eesmärkide saavutamisele.
Aastatepikkuse töö tulemusena esitas Euroopa Komisjon 5. juulil 2005 avalikkusele direktiivi eelnõu sõiduautodega seotud maksude kohta. Sellega püütakse kaitsta isikute ja kaupade vaba liikumist ning teha seda põhimõttel «saastaja maksab». Märgin siinkohal, et Euroopa Liit ja seeläbi ka Eesti on Kyoto protokolliga võtnud kohustuse saavutada 2010. aastaks autode keskmiseks heitmekoguseks 120 grammi CO2 kilomeetri kohta.
Püstitatud eesmärkide saavutamiseks näeb direktiivi eelnõu ette kolme abinõud. Esimesena kaotatakse sõiduauto registreerimismaks kümneaastase üleminekuperioodi jooksul.
Teiseks luuakse autoomandi- ja registreerimismaksude tagasimaksesüsteem, mis peaks tagama topeltmaksustamise vältimise.
Kolmandaks muudetakse maksubaas CO2-emissiooni põhiseks. See tähendab, et konkreetse sõiduki suhtes kehtiv maksumäär on sõltuvuses selle poolt väljastatavast CO2 mahust. Seega suunatakse autoostjat soetama endale keskkonnasõbralikku autot.
Üle 15 Euroopa Liidu liikmesriigi on kehtestanud perioodilise (iga-aastase) autoomandimaksu, mille suurus kõigub 500 ja 7200 krooni vahel, ja registreerimismaksu. Eestis ei pea auto omamise eest täna maksu maksma, kuid meil on kehtestatud tuhandekroonine sõiduautode registreerimise lõiv.
Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid keelustama autoregistreerimismaksu hiljemalt 2016. aastaks. Keelu sujuvamaks rakendamiseks on eelnõus ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul seotakse autoregistreerimislõivu suurus auto CO2-emissiooniga.
Siin tuleb kindlasti rõhutada, et direktiiviga ei kavatseta kehtestada uut maksu ega kohustata liikmesriike maksu kehtestama. Direktiiv kehtestab üldised ja minimaalsed maksunduslikud nõuded, jättes liikmesriikide enda otsustada maksumäära suuruse, konkreetsed registreerimislõivu kaotamiseks vajalikud abinõud ning autoomandimaksu kehtestamise vajaduse.
Tänase on veel ebaselge, kas direktiiv ka vastu võetakse. Samas on Euroopa Parlament hiljaaegu nõudnud, et liikmesriigid näitaksid üles meelekindlust ja kujundaksid viivitamatult ümber oma maksusüsteemid, nähes ette suuremad stiimulid keskkonnasõbralikumate sõidukite eelistamiseks.
Eestis jäi arutelu poolele teele
Eestis on erinevad poliitilised jõud lähtunud automaksus erinevatest näitajatest, näiteks reformierakond CO2 maksustamisest ja sotsiaaldemokraadid mootori võimsuse maksustamisest.
Lähtudes Euroopa Komisjoni direktiivist peaks maksustamine põhinema üksnes CO2 heitmekogusel, mitte mootori hobujõududel, sest mootori võimsus keskkonda ei saasta. ELis peaks uute autode keskmine süsinikdioksiidiheitmete tase vähenema 2008/2009. aastaks tasemeni 140 grammi kilomeetri kohta ja 2012. aastaks ambitsioonika tasemeni 120 grammi kilomeetri kohta.
Ka meie naaber Soome kehtestas selle aasta algusest registreerimismaksu asemel CO2 heitmemääral põhineva automaksu, kusjuures keskmine maksukoormus isegi vähenes ja sellega kaasnes omakorda uute sõidukite registreerimise märkimisväärne kasv.
Samas oleks mistahes uute maksude kehtestamisel äärmiselt kahjulik mõju nii Eesti tarbijatele kui ettevõtjatele. Välisinvestoritele annaks see signaali, et ära tule Eestisse ega investeeri Eesti kaudu.
Eesti Maksumaksjate Liit on valitsusele soovitanud: tuleb mõelda rohkem sellele, kuidas soodustada ja arendada ettevõtlust, eriti väikeettevõtlust, aidata kaasa töökohtade säilitamisele ja uute töökohtade loomisele ning säilitada Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Selle valguses võiks majanduse turgutamiseks pigem kehtestada maksusoodustusi, näiteks kehtestada maksuvabastus füüsilise isiku kinnisvara, väärtpaberite ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tuludele. Samamoodi võiks kaaluda maksusoodustusi keskkonnasõbralike autode soetamiseks. Seda meedet kasutab näiteks Belgia.