Keeruline majandusseis ja kinnisvarahindade langus on oma jälje jätnud ka pangalaenude intressidele ning laenuraha saamise võimalustele. Kodulaenu saamiseks peab olema suurem tagatis, kõrgem palk, rohkem aega ja kuhjaga kannatlikkust.
Kodulaenu pole enam kuigi kerge saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiametnik Raul valis pere uueks koduks Tallinna lauluväljaku juurde ehitatud Vana-Kuuli uue kortermaja. «Oleme kolmekesi elanud pikemat aega kahetoalises korteris. Kui kolmekesi kahes toas on veel võimalik elada, siis täites valitsuse iibepoliitikat, et perekonnas peab olema neli inimest, on see võimatu. Nende mõtetega otsisin suvel oma Lasnamäe korterist suuremat ja miks mitte ehituskvaliteedilt paremat pinda ning vaatasin selleks teatud aja jooksul olemasolevad pakkumised läbi,» räägib mees.
Vana-Kuuli teises majas hakkas talle silma, et kui see maja ehitati valmis 2008. kevadeks, siis umbes kaheksast neljatoalisest korterist oli juuli lõpuks alles vaid kolm ja septembriks kõik müüdud. Selleks ajaks olid otsas ka kolmetoalised korterid, mida on suures paneelmajas palju.
«Võrreldes paljude teiste pakkumises olnud korteritega, mida müüdi kiirusega heal juhul kaks korterit kvartalis, tundus see Vana-Kuuli läbimüük väga kiire ning võib-olla näitas ka, et kas müügihind on õige või kvaliteet on ootustele vastav või on leitud nende kahe komponendi sobiv vahekord.»
Raul võttis ühendust pangaspetsialistidega, kelle kohta leidis informatsiooni Vana-Kuuli arendaja NCC kodulehelt. «Võtsin ühendust nelja pangaga SEBi, Sampo, Nordea ja DnB Nord Pangaga.
Nordea ja Sampo on agressiivsed reklaamijad ja tundub, et soovivad turuosa kasvatada. SEB ja Swedbank oma turuosa laenuturul suurendada ei soovi, mida on näha ka nende pakkumistes. Kolm suuremat panka näitasid üles huvi minu telefonikõnele vastata, kuid DnB Nord mitte.»
«Teenindus oli igal pool hea ja kõik tegid mulle kiiresti pakkumised minu eeltaotluse esitamisest umbes nädalaga,» jutustab Raul. «SEBi pakkumine oli kõige soolasem, Nordeal parim.»
Laenu oli Raulil vaja 1,2 miljonit krooni, sest kodu vahetas ta koduvahetuslaenu abil. Pere sissetulek on rohkem kui 22 000 krooni kuus. «Laenu saamiseks seadsime hüpoteegi uuele korterile, küsiti pangakonto kuue kuu väljavõtet, korterihindamisakti, eellepingut ja pankade kodulehtedel olevate ankeetide täitmist.
Laenulepingu kirjutasime alla septembri kolmandal nädalal, mil lahvatas Ameerika pankade katastroof ja Euribor hakkas sellest peale tõusma. Oleksin pidanud võib-olla võtma fikseeritud protsendiga laenu,» kahetseb ta veidi.
Kuigi Raul sai pakkumised kiirelt kätte, arvab ta, et laenutingimused võivad Euribori muutumiste järel suisa iga nädal karmimaks minna.
Rahakas klient oodatud
Keskastme juht Marko otsis võimalusi soetada kodu Tallinna logistiliselt heasse kohta. «Kõige parem on loomulikult kesklinn, aga kinnisvarahinnad on siiski selles piirkonnas kõrged. Arvestama pidin nii raha kui asukohaga,» räägib ta. Sobivaimaks osutus korter uues majas Mustamäel Rabakülas, mis on asukohalt soodne, hea planeeringuga ning kodu lähedal on hulk teenindusettevõtteid.» Marko võttis ühendust kõigi pankadega ehk SEBi, Swedpanki, Sampo, Nordea ja DnB Nordiga.
«Olukord sobiva laenu saamisel oli sama vaevanõudev kui kinnisvara otsimine. Saada hea intress ning parimad tingimused on omaette leid heinakuhjast,» nendib ta. «Iga klient on teretulnud seni, kuni tal on raha.»
Kõigi pankadega suhtles Marko nii e-posti vahendusel kui ka isiklikult kohtudes. «Suuremad pangad nagu Swedpank ja SEB olid oma teeninduses kiired ja otsekohesed. Öeldi kohe, et teie võimalused on sellised ja kõik võtate või jätate. Protsentide üle ei maksa pikalt rääkidagi. Väiksemad pangad nagu Sampo, DnB Nord ja Nordea olid oma suhtlemises veidi paindlikumad ja pisut rohkem huvitatud igast kliendist.»
Parima teeninduse osaliseks sai mees Nordea pangas. Vastused küsimustele tulid meeldivalt kiirelt ja arusaadavalt. «Pankade maratonis ebameeldivaima kogemuse sain kõige uuemast Eesti turule maabunud pangast DnB Nord. Eks iga uus asi vajab veidi kohanemist. Protsess oli aeglasem, venitatud ja ebaselge ning suhtumine veidi ülbe ja jäik.»
Kohati tundub talle, et pole kiiret asjaajamist ja otsustamist. Kergekäeliselt loobutakse kliendist, selle asemel et leida muid finantseerimise skeeme. Algul lubatakse üht, aga hiljem on suhtumine üleolev. Kodulehtedel toodud kalkulaatorid julgustavad, aga hiljem öeldakse sulle otseselt ära ning nii jääbki järele pettumus.»
Laen on rikaste lõbu
Raul tahtis saada laenu 1,3 miljonit krooni, kuid oma 15 000 krooni suuruse palgaga, mis kalkulaatorite järgi oli piisav kuutasu, ei soovinud enamik pankadest peale pakutud eitava vastuse lisavõimalust leida.
«Pangad soovivad saada palga kinnitust konto väljavõtetes muu pole neile oluline. Kahjuks ei arvestata lisasissetulekuid auto-, telefoni-, kütuse- ja muid kompensatsioone,» räägib ta.
«Reklaamitakse küll noore pere kodu soetamise lihtsust, aga reaalsus räägib muud. Et lihtsalt laenu saada, pead teenima keskmisest palju rohkem ning omama arvestatavat lisatagatist.
Sampo pank tegi kõva pangavahetamiskampaaniat, neil olid ka paremad tingimused ja vastutulelikkus. Nordea reklaamis end paindliku ja odavaima intressiga Eestis. See vastas tõele ja sellepärast kujunes lõplik valik nende kasuks. Veidi kurvaks teeb see, et pankade kodulehti ei saa täielikult usaldada. Lubadused ja tingimused seal aeguvad.
Klientidele lubatakse ja tuuakse välja üks, kohtumisel räägitakse teist.» Rauli jaoks oli tavaline vastus, et tema palk ei vasta nõutule. Intressi tõus ei jäta piisavalt vabu vahendeid tuleviku tarbeks.
Robert Baumeri pere valis korteri uues majas. «Pakutavate kasutatud korterite remont meid ei rahuldanud, aga endal polnud ka soovi remonti teha. Nii otsustasime osta uue,» räägib ta. Laenu saamiseks võttis mees pakkumised Hansapangast, Nordeast ja Sampost.
Ebameeldivalt üllatas Robertit Hansapank, kuna olles panga pikaajaline klient, võttis protsess seekord hämmastavalt kaua aega. «Väga palju probleeme oli panga ja korteri müüjate vahel, kuigi neil pidi olema leping ja meie poolt olid tingimused täidetud.
Ikkagi öeldi lõpuks ära, viidates madalale sissetulekule,» jutustab ta. «Kuna majanduslik olukord pöördub halvemuse poole, on arusaadav pankade soov lisakindlustust nõuda. Kuid laenud ei ole odavad. Kes otsustab elukoha jaoks laenu võtta, uurib kõiki võimalusi tähelepanelikult.»
Robert tahtis laenu saada 1,8 miljonit krooni. Pere sissetulek on 24 000 krooni kuus. Eitava vastuse sai ta Hansapangast.