Maitsvat Peipsi sibulat tänavu kõigile ei jagu

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pereäri: vanaema Selamonia Tarakanova tuli tee äärde vaatama, kuidas lapselaps Jelizaveta Bahurina koos oma venna Dima ja tütre Lenaga möödujaile kaupa pakub.
Pereäri: vanaema Selamonia Tarakanova tuli tee äärde vaatama, kuidas lapselaps Jelizaveta Bahurina koos oma venna Dima ja tütre Lenaga möödujaile kaupa pakub. Foto: Sirje Niitra

Kokkuostja sõnul läheb Peipsi sibul hästi müügiks ning ilmselt pakutakse turgudel selle sildi all ka importkaupa.
 

Peipsi-äärsete külade sibulakasvatajate sõnul jäi tänavune saak mullusele tublisti alla, sibul oli väiksem ja hind kõrgem ning kõik osteti ära. Sealse sibula kokkuostja väitel oli saak siiski tavapärane, lihtsalt eelmine aasta oli erakordselt hea.

«See suvi oli siinkandis kohati väga märg, paljud aiad olid üle ujutatud, seetõttu jäi ka saak väikeseks. Samas on hind päris hea – kilo eest saame 1,50–2 eurot. Mullu oli hind 1.20,» rääkis Tartust oma eakal vanaemal koos tütrega abiks käiv Jelizaveta Bahurina.

Ammu juba 80. eluaasta piiri ületanud vanaemale ja vanaisale on see pisike pensionilisa, noortele vaheldus linnaelule. Sibulaalust pinda on siiski aasta-aastalt vähendatud. Lisaks kohapealsele müügile käiakse ka laatadel ning praegu lähevad kaubaks juba viimased kogused.

Galina Kulak, kes elab koos ema ja venna perega Varnjas möödujate pilke püüdva iluaiaga värvikirevas majas, hindab selle aasta sibulasaagi mullusest poole väiksemaks, ka küüslauk oli kehv. Mõneti aitab pere välja hea kurgi- ja kõrvitsasaak. Aiandusest saadav raha kulub perel talvepuude soetamiseks ja maja ülalpidamiseks. Kuna tänavu on saak väiksem, aga hind kõrgem, jääb sissetulek mullusega enam-vähem samale tasemele.

Galina sõnul tullakse Peipsi äärde sibulat ostma lähedalt ja kaugelt sellepärast, et siinne sibul on väga maitsev. «Kas olete tähele pannud, kuidas see panni peale pannes lõhnab?» küsis ta.
Peipsi sibulat kokku ostva Peipsiveere köögiviljaühisuse juhataja Ingvar Tšižikovi hinnangul oli tänavune saak siiski üsna tavapärane.

Seejuures oli sibulaid tänavu mõnevõrra vähem maha pandud. Viimase peapõhjuseks peab mees sibulakasvatajate vanust, kuid ka eelmise aasta kurba kogemust, kui sibul ähvardas kätte jääda. Mullust linnameeste ostukampaaniat ta siiski eriliseks abistamiseks ei pea, sest sibul osteti ära ju poole hinnaga.

Oma kokkuostetud koguse kohta ütleb Tšižikov, et sellega jõuludeni välja ei vea. Põhiliselt müüb ta Peipsi sibulat Stockmannis ja Tallinna Kaubamajas. Kuna Peipsi sibul läheb hästi kaubaks, kahtlustab mees, et selle sildi all müüakse mõnel pool turgudel ka Poola sibulat.

Kui kõik vanaviisi edasi läheb, ennustab Tšižikov Peipsi sibulakasvatusele kümne aasta pärast lõppu. «Peipsi sibulat võidakse küll siiski kasvatada, kuid juba kusagil mujal, näiteks Kesk-Eestis,» lausus ta. Märgid selleks on tema sõnul olemas: «Kui 15 aasta eest ostsin Piirissaarelt 15 tonni sibulat, siis tänavu kõigest 1,5 tonni ehk kümme korda vähem. Peipsi ääres vähenemine nii drastiline veel ei olnud, kuid saak jääb iga aastaga väiksemaks sealgi.»

Selle musta stsenaariumi ärahoidmiseks tuleks ettevõtja sõnul piirid väljast tulevale köögiviljale teatud ajaks kinni panna. Ta ei välistanud ka võimalust, et kui hind kõrgemaks läheb, tuleb murrang ja noored inimesed hakkavad uuesti Peip­si ääres sibulat kasvatama. «Teine variant, et Eestis läheb elu nii kehvaks, et muud polegi teha kui sibulat kasvatada,» viskas Tšižikov nalja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles