BLRT tõrjuti piirivalvelaeva ehitusest kõrvale

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metallkonstruktsioonide valmistamine BLRT-s.
Metallkonstruktsioonide valmistamine BLRT-s. Foto: Mihkel Maripuu

Hiljutisel siseministeeriumi korraldatud riigihankel piirivalve patrull-laeva ehitamiseks tõrjuti kõrvale BLRT Grupi Klaipedas asuv laevafirma Vakaru Laiva Statykla.



Vakaru laevatehas jäeti kõrvale põhjendusega, et selle kolme viimase majandusaasta käive jäi alla poole miljardi krooni. Samas, eelmise hanke puhul, kus olid samad nõuded, Vakaru laevatehas kvalifitseerus. Praegune hange piirivalve patrull-laeva ehitamiseks on juba kolmas, eelmised on liiva jooksnud.



Tegelikult oli ka Soome firma Uudenkaupungin Työvene käive alla poole miljardi krooni, selles pakkumises liideti aga juurde allhankija käibed. Üheks neist oli Riia tehas, mis on praegu kahjumis.



Kui Klaipeda tehast oleks vaadeldud osana BLRTst, mille koosseisu ta kuulub, oleks nende käive ületanud nõutud summa mitu korda. Kõnealuse pakkumuse maksumus oli 418 kuni 420 miljonit krooni.



Eile tegi riigihangete amet otsuse, millega jättis BLRT laevatehase kaebuse rahuldamata. Vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik ütles, et tõendada käivet koos alltöövõtjatega ei ole seaduse järgi keelatud ja ka Vakaru laevatehas oleks võinud seda teha.



«Nad ärkasid siis, kui rong juba läinud. Puhas enda rumalus,» kommenteeris Kivistik. Ta lisas, et kindlasti oleks BLRT Grupp olnud võimeline seda laeva ehitama.


Kaotaja lubas otsuse halduskohtusse edasi kaevata.



BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul võib sellega seoses tõstatada küsimuse, kas meil on põhimõte toetada Eesti majandust ja eelistada eesti firmasid ning kas on olemas ühtne merenduspoliitika.



Näiteks valmistatakse praegu ette riigihanget reisiparvlaevade ehitamiseks Kihnu ja Vormsi liinile, plaanitud on ehitada ka jäälõhkuja.



«Ilmselt tuleks vaadelda kogu merendust ühtsena, mitte erinevate ministeeriumite vahel killustatuna,» nentis Berman. «Siis saaks paremini ära kasutada seda kompetentsi, mis meil olemas on, hanked professionaalselt ette valmistada ja sünergiat tekitada.»


BLRT-le annaks see tema sõnul kindlustunde laevaehitus Eestis taastada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles