Euroopa viimane mammut tapeti Eestis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare


Nii näeb välja Euroopa ühele noorimale mammutile kuulunud purihammas mis kaalub 2700 grammi «Vaadake, milline hammas,» võtab mammutiuurija Lembi Lõugas pappkarbist tumepruuni plönni, mis näeb välja nagu porine sõdurisaabas.

Hambaplönn Lembi Lõugase käes on raske kui kivi südamel. Kaalub 2,7 kilogrammi ja ongi tegelikult kivi, koostiseks tsement ja dentiin.

Tänu sellisele koostisele on mammutihambad ajahambale vastu pidanud mitte ainult Siberis, vaid ka Eestis.

Viimase poolteise sajandi jooksul on Eestist leitud kokku 26 mammuti, ühe karvase ninasarviku ja kahe ürgpiisoni jäänused, kuid tänapäeva uurijate käsutuses on paraku kõigest kümmekond leidu - ülejäänud on aegade keerises kaotsi läinud.

Mõni mammutijäänus on siiski jõudnud muuseumi, mõni ajalooinstituuti Lembi Lõugase töölauale.

«See siin on võhk või õigemini osa võhast,» tõstab Lõugas järgmisest karbist järgmise imeasja.

Mammutit vaevas kaaries

Hoolimata aastatepikkusest tööst muistsete loomaluudega või just selle tõttu hüpitab uurija võhajuppi hellalt nagu sülelast. «Olge ettevaatlik, see on seest pude,» hoiatab ta ja osutab siis korrapärastele ümaratele lohkudele kollasel luul. «Näete, vaest looma on vaevanud vist kaaries, need süvendid on võhale sööbinud ilmselt mammuti eluajal.»

Lembi Lõugase tööruum ajalooinstituudis näeb välja nagu keskmise suurusega kingsepatöökoda kolimise eel. Kitsukese õueakna justkui tolmuses valguses vedelevad laudadel läbisegi tööriistad ja pappkarbid, milles on paberisse pakitud mammutihambad, luu- ja võhatükid.

Hiljuti alustasid siit Rootsi Uppsala poole teed kümmekonna Eestis ringi jooksnud ja aastatuhandeid tagasi välja surnud looma vanuseproovid.

Iga proov maksab kuupalga

Igaks prooviks kulub kuupsentimeeter mammutit ja 4000-5000 krooni. Kuna Eesti teadusele pole see summa kukrut mööda, tuli kodumaiste mammutite vanust uurida soomlaste kulu ja kirjadega.

Vastus oli vapustav: Eestis on elanud Euroopa üks viimaseid mammutiperesid. Loom, kelle hambad leiti Puurmani mõisa maadelt juba 19. sajandil, elas kõigest 11 600 aastat tagasi.

Pärnu jõe kaldal Pulli asulas elasid inimesed 11 000-10 700 aastat tagasi. Reiu jõe kaldal Sindi Lodja asulas, mille arheoloog Aivar Kriiska tänavu sügisel leidis, elasid inimesed tõenäoliselt 11 100-10 900 aastat tagasi.

Kas meie esivanemad olid tõesti mammutikütid?

Lõugas ei pea seda võimatuks: «Peamised jahiloomad olid tol ajal siiski põdrad ja põhjapõdrad, sest mammuteid oli juba vähe järele jäänud.»

Enamik Eesti mammutileide on siiski hulga vanemad kui meie esivanemate teadaolevad jäljed. Mõni üksik erand välja arvatud, langeb mammutite vanus kokku viimase suurema jäävaheajaga, mis oli 40 000-50 000 aastat tagasi.

Nii vanade inimasulate leidmisest Eestis võivad arheoloogid seni üksnes unistada, kuid Soomes on Susiluolast leitud koobasasula, kus inimesed on elanud juba enne viimase jääaja algust, umbes 125 000-118 000 aastat tagasi.

Mammutijäänused ei ole Eestis ligilähedaseltki nii hästi säilinud kui igikülmas Siberis, kus Taimõri poolsaarelt Hatanga lähedalt leiti hiljuti igikeltsast terve «jäätunud loomaaed»: karvane ninasarvik, mõõkhambuline tiiger, muskusveis, ürgpiison ja üks nii hästi säilinud mammutiskelett, et teadlased hakkasid arutama mammuti kloonimise võimalust.

Eesti mammuteist on järele jäänud vaid hambad, võhad ja üksikud luud, mida jää ja vesi on lõhkunud, ühest paigast teise kandnud ja lõpuks setete alla matnud.

«Võimalus, et jää on mammutijäänused kuskilt mujalt Eestisse kandnud, on siiski väike,» ei kahtle Lõugas haruldaste leidude kodumaises päritolus.

Vee ja jää koostoime tõttu on Eesti peamised mammutite leiukohad kruusa- ja liivaaugud. Just sealt on ehitusmaterjali ammutamisel enamik mammutiluid taas päevavalgele tulnud. Karvase ninasarviku selgroolüli leidsid töömehed Võrumaal kaevu kaevates nelja meetri sügavuselt liivakihist.

Surm tuli Siberis

Ent üks mammuti võhajupp on pärit ka iidsest asulakohast, Kunda Lammasmäelt, kuhu inimesed asusid elama üle 10 000 aasta tagasi. Kummatigi osutus võhk märksa vanemaks kui asula ise - tõenäoliselt pole see võhk osa jahisaagist, vaid hoopis tolleaegne «arheoloogiline leid», mis toodi asulasse tööriistade valmistamiseks.

Rootsis Uppsalas süsinikmeetodil tehtud vanusemäärangud lubavad oletada, et viimased Euroopa mammutid, elevandi suured sugulased, elasid just Eestis ja Eesti ümbruses. Kliima soojenemine ja metsik jahipidamine ei lasknud neil siiski kuigi kaua jääaja lõppu nautida.

Siberis pidasid mammutid vastu veel tuhandeid aastaid, kuni umbes kuus tuhat aastat tagasi surid nad sealgi viimaks välja, sest igale liigile on aeg antud elada ja aeg antud surra.

    Tagasi üles