Kui Eesti Rootsi pakutavatest 40-millimeetritest õhutõrjekahuritest kaks aastat tagasi ära ütles, pidades neid aegunuteks ja ebaefektiivseteks, siis Läti ja Leedu hindasid neid endile piisavalt kõlblikeks. Esialgu veel kinnitamata Eesti ja Rootsi vahelise kokkuleppe kohaselt jõuab lähiaastatel kaitseväeni üks suurimatest abisaadetistest, mis sisaldab lisaks muule varustusele ka 50 000 automaati ning 1500 kuulipildujat.
Millal täpselt esimesed 7,62-millimeetrise kaliibriga automaadid Ak 4 ning universaalkuulipildujad KSP 58 kaitseväe ladudesse jõuavad, ei soovinud kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ülem Madis Mikko eile vastata.
Rootsi kingib Eesti kaitseväele kümneid tuhandeid relvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütleme, et lähiajal,» lausus ta. «Iga niisugune saadetis vajab Rootsi valitsuse poolset heakskiitu.»
Litsentsi alusel Rootsis valmistatud automaadid Ak 4 (Saksa Bundeswehris tuntud nimetuse G 3 all) ning kuulipildujad KSP 58 (laiemalt kasutatav markeeringu kohaselt FN MAG) on Mikko sõnul ainult üks osa väga laialdasest abipaketist, mille raames pannakse pealaest jalatallani riidesse ning varustatakse kõige vajaminevaga terved kaitseväe jalaväepataljonid.
Ka Läti ja Leedu ei jää ilma
«See pakett ei hõlma ainult tuumarakette ja hävituslennukeid, kõik muu vajalik tuleb tervikuna kohale,» ütles Mikko.
Praegu ootavadki Rootsi armee ladudes neljale Eesti jalaväepataljonile (ühes pataljonis on umbes 800-850 meest) määratud varustusekomplektid transpordilaevu, mis sõjakraami üle mere veaks.
Lisaks Eestile laieneb rootslaste abiprogramm ka Lätile ning Leedule. Eilse Rootsi päevalehe Dagens Nyheter andmetel antakse kolmele Balti riigile varustust kokku kümnele jalaväepataljonile, kolmele üksik-kompaniile, kuuele insenerikompaniile ning kolmele õhutõrjepataljonile.
Relvastusele ja varustusel lisanduvad veel väljaõppe- ja treeningprogrammid, mis peaksid tagama baltlaste vilumuse uute sõjariistade kasutamisel.
Rootsi hoolitseb enda eest
Ajalehe hinnangul võib miljardite Rootsi kroonideni küündiva maksumusega abisaadetist hinnata Stockholmi püüdena lükata oma kaitseliinid Gotlandi saare rannikult Balti riikide ja Venemaa vaheliste piirideni.
Balti Kaitseuuringute Keskuse ülema kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul on loogiline, et Rootsi käsitleb kolme Balti riiki nn eeljulgestusvööndina. «Ega neil ei ole ka ju ükskõik, kes siit Baltikumi idakaldalt neile vastu vaatab.»
Rootslaste kuulipilduja oli Laaneotsa hinnangul 15 aastat tagasi läänemaailma parim omataoline relv üleüldse ning Ak 4 oleks Eesti tingimustes optimaalne laskurrelv. «Kõige tähtsam on aga see, et siis jääks Eestis kasutusele ainult üks padrunitüüp,» lisas kindralmajor.
Varem on NATO 7,62-millimeetrise kaliibriga relvi Eestile kinkinud USA, kes annetas 40 500 automaatpüssi M 14 ning Saksamaa läkitades kaitseväele 1500 kuulipildujat MG 3.
Loe ka Postimehe juhtkirja