«Suurem töö ongi tehtud. Pühade ajal ei taha ma masinaga jännata, kuid uue aasta algul tahan esimese puusületäiega sõidu ära teha,» lausus Seepter.
Talumees kinnitas, et puidugaasi tarbeks pole vaja mootorit ümber ehitada. «Karburaatori ja õhufiltri vahele tuleb panna torukolmik, sealtkaudu pääsebki gaas mootorisse,» selgitas ta.
Raamatutest on Seepter teada saanud, et kõige parem on kütta lepa- või haavapuudega, mis eritavad vähem tõrva kui okaspuit. «Kasel pole ka midagi viga, aga tohtu ei tohi kasutada,» lisas ta.
Seepteri arvutuste põhjal sõidab auto ühe kuupmeetri puiduga maha sama pika maa kui 200 liitri bensiiniga. Ta nentis, et kuna kuupmeeter leppa või haaba maksab ligi sada krooni, tuleb puiduga sõitmine umbes 20 korda odavam.
Veoautoga Paidest Tallinna sõiduks kulub Seepteri hinnangul kaks ahjutäit puid, bensiini peaks selleks varuma rohkem kui 200 krooni eest. Autokütteks eelistaks mees viie- kuni seitsmesentimeetrise läbimõõduga lepapuud, mis sageli metsa maha jäetakse, sest müük tulu ei anna.
Puugaasiga töötavate autode levik võib Seepteri meelest hoogustada energiametsade kasvatust. «Keskkonnakahju mõttes on peenikeste puude metsa jätmine laristamine. Ka metsas mädanedes eritavad halud süsihappegaasi nagu minu autogi,» põhjendas ta.
Seepter nentis, et veoauto puugaasiga liikuma panemine pole mingi avastus. «Juba 1950. aastatel ilmunud autojuhiõpikus on sellest juttu, ka pärast sõda sõitsid paljud metsaveoautod puiduga,» nentis ta.
Puukütet katsetav talunik on saatnud keskkonnainvesteeringute keskusele teisegi rahataotluse, korraldamaks mööda Eestit oma GAZi tutvustava tuuri. Sinna tahab ta kaasata ka Pärnumaa mehe Johan Aaviku, kelle Moskvitsh sõidab samuti puuhalgudega.
Aavik pani esimese auto puuhalgudega sõitma kaheksa aastat tagasi ja see liigub seniajani. «Kõige erksam on Moskvitsh haavapuudega küttes,» lausus ta. «Oksapuud ma ei soovita, sest siis tuleb sageli filtreid puhastada.»
Tiit Reinberg
uudised@postimees.ee
