Keskea kriis ähvardas ETV-lt hinge võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki kriis suvel 45-aastaseks saanud Eesti Televisiooni ümber näis uue telejuhi tulekuga tänavu pisutki leevenevat, jääb siiski ka 2000. aasta telemaja mällu kui jätkuvate raputuste ning ebastabiilsuse aasta.
Aasta algas ETV jaoks telemaja rahaasju uurinud revisjoni kurva tõdemusega, et riigi rahakotist sõltuva telejaama seis on võrreldav pankrotieelse seisundiga: ETV oli 50 miljoni krooniga kahjumis, organisatsiooni võivat finantskrahhist päästa vaid oskuslik juhtimine.
Sisemiselt kääriv telemaja oli kriisi jõudnud tänu juhtimisvigadele, reklaamitulude alalaekumisele ning programmi ületootmisele 1998. ja 1999. aastal.
Ja ehkki kellegi peale otse näpuga ei näidatud, olid kõigi etteheitvad pilgud pööratud ETV peadirektori Toomas Lepa suunas. Lepp jääb teleajalukku mehena, kes suutis ebakompetentsuses süüdistatud ringhäälingunõukogu tõsiselt ninapidi vedada.
Tants Lepa vallandamise ja tööleennistamise ümber hakkas pihta juba 1999. aasta detsembris ning tipnes nõukogu poolt märtsi algul tehtud otsusega, millega Lepp vallandati juba kolmandat korda.
Värsked ideed
Juba aprillis pani Riigikogu kultuurikomisjon paika uue ringhäälingunõukogu. Üllatavalt sai uue nõukogu üks esimestest sammudest astutud Lepa kasuks: kõik Lepale määratud karistused tühistati ning vastavalt seadusele lubati Lepale välja maksta saamata jäänud palk. Vastutasuks lõpetas Lepp nõukogu vastu suunatud protsessimise töövaidluskomisjonis.
Maksnud Lepale kopsaka valuraha, ligi 100 000 krooni, asus ringhäälingunõukogu telemajale usinasti uut juhti otsima. Ehkki mai lõpuks jäi sõelale üheksa inimest, oli juba siis selge, et üheks tugevamaks favoriidiks ja kõige tõenäolisemaks telemaja uueks juhiks on ühispankur Aare Urm. Nii ka läks.
Urm pakatas ideedest, mis aitavat riigil kokku hoida miljoneid: alates telemaja ja raadiomajade ühise katuse alla viimisest kuni teleperekonna idee rakendamiseni.
Ent kümnetest Urmi intervjuudest kõlas korduvalt läbi väljend «rahasüst», mida ta valitsuselt pikisilmi ootab, et vabaneda mineviku taagast - miljonivõlad polnud tema tulemisega ju olematuks muutunud.
Miljonivõlg makstud
Urm ütles südasuvel välja, et ootab valitsuselt garantiisid ning väljaöeldud lubaduste täitmist või muidu ei vea telejaam aasta lõpuni välja.
Ta ei väsinud seda võimulolijatele sügiseni meelde tuletamast, sest ETV jätkas juba tol ajal iseenda saba söömist ning telemaja pea kohale ähvardas telemaste haldava ringhäälingu saatekeskuse suunalt kerkida pankrotikirves. Valitsus pani aga ETV sundseisu: viimane maksku ära oma võlg saatekeskusele, küll siis telejaam saab ka oma lubatud miljonid.
Urmi kannatus katkes lõpuks novembris. Lubatud miljoneid polnud ikka veel ning saabuvaks aastaks plaanitud eelarve ähvardas ETV ekraanile surmahoobi anda. Urm teatas, et loobub sellises olukorras televedur olemast.
See näis raputavat otsustajad tegudele - asjad hakkasid liikuma, sest paari päeva pärast teatasid koalitsioonipoliitikud, et on avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise asjus üksmeelele jõudnud.
Üksmeel tähendas seda, et ETV tuleva aasta eelarve suurenes ligi 20 miljoni krooni võrra ning valitsuse reservfondi rauad avanesid kevadel antud lubaduste täitmiseks. Vastutasuks suutis Urm aasta lõpuks saatekeskusele ära maksta ka suurema osa miljonivõlast. Telemajja saabus kauaoodatud jõulurahu.