Tõnis Lukas: riigi tellimus muutub stabiilseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Haridusminister Tõnis Lukas esitab teisipäeval valitsusele kõrghariduse reformi paketi, milles ta esitab finantseerimise skeemi muudatus-ettepaneku.

Kas vähenev raha sunnib kärpima riiklikku tellimust järgmiseks õppeaastaks?

Jaa, aga mitte ainult. 2001.-2002. õppeaasta tellimuse vähendamine tuleneb suuresti sellest, et oleme suure osa ülikoolidele minevast rahast juba eelmiste aastate vastuvõttudele, st juba õppivate tudengite peale ära kulutanud.

Teine oluline põhjus on noorte arvu vähenemine. Kolmandaks, vajadus arendada kutseharidust. Selle on valitsus kuulutanud oma lähiaastate prioriteediks.

Aga riikliku tellimuse vähendamine on ometi tendents, mitte ühekordne aktsioon.

Igal aastal vaadatakse riiklik tellimus üle, kuigi eesmärk on muidugi tellimus mingil tasemel stabiliseerida.

Kõrghariduse reformi paketis, mille ma esitan valitsusele teisipäeval, on finantseerimise skeemi muutmise ettepanek. See küll jätaks koolitustellimuse kui printsiibi, kuid muudaks selle esitamist niimoodi, et ülikoolidel oleks juba mitme aasta peale ette teada, millise raha nad milliste erialade tellimuse peale saavad.

Millest see tellimus oleneb?

Ülikoolide lõpetajate tulemuslikkusest, ja neid saab prognoosida. Nii palju, kui sel aastal lõpetab magistrikraadiga noori, nii palju saab ka uut tellimust. Ühe magistrikoha tellimuse sisse arvestatakse siis üks magistrantuuriüliõpilase ja 1,5 bakalaureuse koolitamise raha.

Kas riikliku tellimuse vähenemisega ülikoolidele jääb raha vabaks, et seda näiteks kutseharidusse suunata?

Otseselt raha vabaks ei jää, sest õppejõudude palgad on väikesed. Mahu suurendamise mõttes paneb riik tõesti lähiaastail rõhku rakenduslikumale kõrgharidusele, aga sinna toob riik raha juurde. Neid üliõpilaskohti, mis on rakenduslikuma kõrghariduse suunasga, maksab riik 100-protsendiliselt kinni. Seegi peaks olema paljudele piisav argument otsustamaks kutsekõrghariduse kasuks. Aga ka see, et seal saavad nad enam tööturule orienteeritud haridust.

Kas riikliku tellimuse vähenemine tähendab ka õppejõudude kohtade vähenemist?

Mingil määral muidugi. Kuid ülikoolidel on võimalus ka raha ümber jagada. Näiteks nende osade säilitamiseks, mis baasina on väga olulised ja milleta ka teiste teaduskondade üliõpilaste harimine on võimatu, aga mis ise saavad otsest tellimust vähem. See on ülikoolide pädevuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles