Poliitikud otsivad variante 2010. aasta eelarve vähendamiseks

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Parlamendi rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles eile, et tema ja peaministri Andrus Ansipi seisukohtades 2010. aasta eelarve eelnõu kärpimisvajaduse kohta pole sisulist vastuolu – ehkki meeste avalikud väljaütlemised räägivad teist keelt.



Ansip ütles eile Postimehes ilmunud usutluses, et praegu riigikogus arutatav eelarvekava mahub valitsussektori kolmeprotsendilise defitsiidi sisse. «Olen veendunud, et eelarve, mille me riigikogule esitasime, vastab Maastrichti kriteeriumidele,» lausus ta.



Valitsusjuht ei näinud vajadust eelarvet veel vastuvõtmise eel kärpida, rõhutas aga valmisolekut operatiivselt reageerida, kui selline vajadus peaks tekkima. Sisuliselt tähendaks see vajaduse ilmnedes lõiget 2010. aastal kas lisaeelarve või administratiivsete meetoditega, nagu seda tänavu on tehtud.



Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas samas läinud nädalal parlamendi kõnetoolist, et nii tema kui ka Rõivas on arvamusel, et «2010. aasta jaoks oleks vaja tugevusvaru, et me ei oleks seal sedavõrd kolme piiri peal».



Rõivas kinnitas eile, et leiab jätkuvalt, et oleks vaja 2010. aasta eelarves suurendada varu defitsiidikriteeriumi täitmisel. «0,2 protsenti peaks olema võimalik prognoosi parandada küll,» sõnas ta.



Eelarve muutmine 0,2 protsendi ulatuses prognoositavast 2010. aasta SKTst tähendaks rahaliselt ligikaudu 400 miljonit krooni kas kärbet või tulude suurendamist.



Tema ja Ansipi seisukohtade lahknevuse kohta ütles Rõivas, et tegemist on «sõnastusliku erinevusega». 0,2 protsenti SKTst on ka Euroopa Komisjoni esitatud hinnang, millega Eesti jääks järgmisel aastal oma defitsiidiga veidi üle Maastrichti kriteeriumi.



Samas leidis Rõivas eelarves nn tugevusvaru parandamise kohta, et «kui me seda ei suuda, ei ole ka midagi lahti». Samas ta ei öelnud, mis kohast võiks eelarve eelnõu lisakärpimine õnnestuda. «Valitsus on neid kohti juba pingsalt otsinud ja riigikogus midagi täiendavat leida ei ole liiga lihtne. Kui saame varu natukenegi suurendatud, on see hea tulemus,» lausus Rõivas.



Eelarve teine lugemine parlamendis on homme ja «varu» tekitamiseks kärpevõimalusi otsida on mõeldav veel enne kolmandat lugemist.



Eile Viinis Austria keskpanga konverentsil esinenud Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquín Almunia ei jätnud oma kõnes kivi kivi peale, arvustades mõnel pool esitatud ideed, et euroga liitumise kriteeriume võiks lõdvendada, aitamaks Ida-Euroopa maid hõlpsamalt majanduses stabiilsust toovasse eurotsooni.



Almunia sõnul selline kiirendatud eurotsooni laiendamine, mis nõuaks sisenemiskriteeriumidest loobumist või nende lõdvendamist, ei ole variant. See tekitaks tema sõnul probleeme nii euroga ühinevale riigile, kes poleks piisavalt valmis, kui ka kogu eurotsoonile.



Rahandusministeeriumi ametlik prognoos ütleb, et Eesti valitsussektori defitsiit oleks arutatava eelarvega koos 2010. aastal 2,95 protsenti, mis jätaks kolme protsendini jõudmise varuks ainult 0,05 protsenti – umbes sada miljonit krooni.



Ansip on kinnitanud, et isegi Euroopa Komisjoni pakutud 400-miljoniline erinevus jääb arvutusvea piiresse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles