Rahamure lahendatud
Riigimehest vilistlase büstile kulunud 35 000 krooni tuli Aarna kinnitusel Nõmme gümnaasiumi vilistlaste taskust. Annetajaid kogunes direktori teatel paarikümne ringis, suurimaks ühelt isikult laekunud rahasummaks oli 10 000 krooni.
Just sellist rahasummat palus Aarna mullu sügisel Meri skulptuuri tarbeks ka Nõmme linnaosa valitsuselt, kuid sai äraütleva vastuse.
Linnaosavanem Urmas Paet põhjendas toona keeldumist sellega, et eelarveraha on planeeritud ning vaba raha gümnaasiumi ettevõtmise toetamiseks lihtsalt pole.
Paeti sõnul kerkis linnaosavalitsuse ette ka küsimus, kas riigimeestele nende eluajal ausammaste rajamine on kõige õigem tegu.
«Ma ei ole selles päris veendunud, hoolimata sellest, et president Meri tegevus meeldib mulle vägagi,» nentis Paet toona. «Riigimeestele eluajal mälestusmärkide püstitamine meenutaks mulle demokraatiast pisut erinevat riiklikku korraldust.»
Skulptor Maarand küsis Merist portreeskulptuuri meisterdamiseks raha ka kultuuriministeeriumist, kuid ka ministeerium ütles ettevõtmise toetamisest ära.
Kultuuriministeeriumi kunstide nõuniku Ebe Nõmbergi teatel oli äraütleva vastuse põhjus puhtpraktiline. «Küsimus polnud mitte Maarandis või projektis, vaid raha oli lihtsalt otsas.»
Merist veel tema ametiajal büsti valmistamise ideest aasta tagasi käed puhtaks pesnud presidendi kantselei jälgis ning kontrollis tegelikkuses kogu taiese valmimist, kinnitas Tõnu Maarand.
«Terve presidendi kantselei eesotsas Epp Alataluga (endine presidendi pressinõunik - toim) on siin asja kontrollimas käinud,» lausus Maarand eile oma Tallinnas Nõmmel asuvas kodus. «Et kuidas neile meeldis? No kui poleks meeldinud, ega siis poleks see läbi läinud.»
