Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lennart Meri büst ehib tema kooli veebruarist

Skulptor Tõnu Maarand on valmis koolivend Lennart Meri büsti Nõmme gümnaasiumi paigale seadma Lennart Merist veel tema presidendiametis oleku ajal valminud büst jõuab tuleva aasta veebruaris oma kohale Meri kunagise kooli Nõmme gümnaasiumi raamatukogus.

Samuti Nõmme gümnaasiumis koolipinki nühkinud skulptor Tõnu Maarand on Meri portreeskulptuuri valmis saanud, kipsist vormitud riigipead oli huvilistel võimalik suvel imetleda ka Kristjan Raua majamuuseumis.

Nõmme gümnaasiumi jõuab taies kooli 73. aastapäevaks. Mis päeval täpselt gümnaasium saabuval veebruarikuul oma sünnipäeva tähistab, ei osanud direktor Heiti Aarna eile veel öelda. «Aga et meie sünnipäev on vabariigi aastapäevaga peaaegu et kõrvuti, oleme mõlemaid tähtpäevi tavaliselt koos pühitsenud.»

Rahamure lahendatud

Riigimehest vilistlase büstile kulunud 35 000 krooni tuli Aarna kinnitusel Nõmme gümnaasiumi vilistlaste taskust. Annetajaid kogunes direktori teatel paarikümne ringis, suurimaks ühelt isikult laekunud rahasummaks oli 10 000 krooni.

Just sellist rahasummat palus Aarna mullu sügisel Meri skulptuuri tarbeks ka Nõmme linnaosa valitsuselt, kuid sai äraütleva vastuse.

Linnaosavanem Urmas Paet põhjendas toona keeldumist sellega, et eelarveraha on planeeritud ning vaba raha gümnaasiumi ettevõtmise toetamiseks lihtsalt pole.

Paeti sõnul kerkis linnaosavalitsuse ette ka küsimus, kas riigimeestele nende eluajal ausammaste rajamine on kõige õigem tegu.

«Ma ei ole selles päris veendunud, hoolimata sellest, et president Meri tegevus meeldib mulle vägagi,» nentis Paet toona. «Riigimeestele eluajal mälestusmärkide püstitamine meenutaks mulle demokraatiast pisut erinevat riiklikku korraldust.»

Skulptor Maarand küsis Merist portreeskulptuuri meisterdamiseks raha ka kultuuriministeeriumist, kuid ka ministeerium ütles ettevõtmise toetamisest ära.

Kultuuriministeeriumi kunstide nõuniku Ebe Nõmbergi teatel oli äraütleva vastuse põhjus puhtpraktiline. «Küsimus polnud mitte Maarandis või projektis, vaid raha oli lihtsalt otsas.»

Kantselei pilgu all

Merist veel tema ametiajal büsti valmistamise ideest aasta tagasi käed puhtaks pesnud presidendi kantselei jälgis ning kontrollis tegelikkuses kogu taiese valmimist, kinnitas Tõnu Maarand.

«Terve presidendi kantselei eesotsas Epp Alataluga (endine presidendi pressinõunik - toim) on siin asja kontrollimas käinud,» lausus Maarand eile oma Tallinnas Nõmmel asuvas kodus. «Et kuidas neile meeldis? No kui poleks meeldinud, ega siis poleks see läbi läinud.»

Kui Postimees kirjutas eelmise aasta oktoobris Nõmme gümnaasiumi kavast paigutada oma raamatukogusse riigijuhist vilistlase Meri büst, nimetas Epp Alatalu seda ideed üllatuseks, mis muudab ettevaatlikuks nii presidendi kui ka tema kantselei.

Riigimeeste mälestus

• Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas Pärnumaal. Skulptor Ferdi Sannamehe käe all valminud president Konstantin Pätsi ausammas avati Pätsi sünnikohas presidendi enda osavõtul 1939. aastal. Okupatsioonivõimude poolt hävitatud taies taasavati 1989. aastal.

• Jaan Tõnissoni ausammas Tartus (pildil). Riigivanema, peaministri ning kauaaegse Postimehe peatoimetaja ausammas avati tänavu 31. mail. Autoriteks skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.

• Riigijuhtide mälestusplaat Kadriorus. Mälestustahvel kõigi Eesti Vabariigi riigipeade nimedega Kadrioru lossi seinal avati sellel aastal.

Allikas: PM

Tagasi üles
Back