Eesti rahvastiku praegused põlvkonnad ei ole küll jätkusuutlikud, kuid olukord on viimastel aastatel järjekindlalt paranenud. Eesti iivegi ei ole enam Euroopa kontekstis kehvemate esireas.
Eesti iive on jõudnud Euroopa keskmiste hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidu kontekstis ei saa Eestit pidada enam madala sündimusega riigiks. Tunduvalt madalam on sündimus Poolas, Sloveenias, Rumeenias,» loetles statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask. Eesmärgina jäävad meile siiski veel kättesaamatuks Põhjamaad - Taani, Rootsi, kus on sündimus kõrge.
«Eestit võib Euroopa kontekstis pidada keskmise sündimusega riigiks,» võttis Kask kokku.
«Praegused põlvkonnad ei ole jätkusuutlikud ja me elame demograafilises mõttes võlgu ehk järeltulevate põlvkondade najal,» ütles Kask. «Samas on olukord paranemas.»
Statistikaameti andmetel on alates 1998. aastast põlvkondliku jätkusuutlikkuse näitaja vähehaaval pidevalt tõusnud ja ulatub praegu 0,8ni. Kuid alles siis, kui koefitsient oleks üks, tähendaks see, et põlvkond oleks jätkusuutlik.
Selle näitaja arvestamisel mängib suurt rolli sündinud tütarde osakaal. «Tütred on põlvkondade edasiviijad,» selgitas Urve Kask.