Kuigi järjest enam puidutööstusettevõtteid investeerib uutesse ja ohutumatesse seadmetesse sadu miljoneid kroone, satuvad rasketesse või surmaga lõppevatesse õnnetustesse teistest sagedamini just selles valdkonnas töötavad inimesed.
Puidutöötlejaid ohustavad õnnetused teistest rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgseil andmeil juhtus mullu puidu- ja mööblitööstuses kokku 124 rasket või surmaga lõppenud tööõnnetust ehk rohkem kui kaks õnnetust nädalas. Ehituses, mida peetakse kukkumisel saadud vigastuste suure arvu tõttu teiseks ohtlikuks valdkonnaks, registreeriti mullu raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi veidi üle 90.
Koos kergemate vigastustega küünib tööõnnetuste arv üle 300, mis tähendab, et peaaegu iga päev satub õnnetusse mõni puidu- või mööblitööstuses töötav inimene.
Müratase liiga kõrge
Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Ants Vurma sõnul pole õnnetuste põhjuseks puidutöötlemisettevõtete viletsad seadmed, vaid pigem ennetusabinõude puudumine.
Möödunud aastal puidutöötlemisettevõtetes tööohutuse olukorda põhjalikult uurinud tööinspektsiooni raporti kohaselt puudus tegevuskava terviseriski vähendamiseks enam kui pooltes firmades. Ligi 40 protsendis kontrollitud ettevõtetest puudus ohualade nõuetekohane märgistus.
Raskete vigastuste või surmaga lõppenud õnnetuste põhjuseks oli sageli märgitud just see, et töötajat polnud üldse teavitatud tööohutuse eeskirjast. Samuti puudusid sageli turvalised kaitsevahendid.
Puidutöötlemises ületas müratase suuremas osas ettevõtetes Euroopas lubatud 85dB piiri. «Paraku pole Eestis müra reguleerivat normatiivi veel vastu võetud, mistõttu trahvi keegi selle eest ei saa,» sõnas Vurma. Enamikus mürarohketes kohtades olid kasutusel vajalikud kõrvaklapid.
ELis kehtivatele ohutuseeskirjadele vastavat märgistust CE kandis samas 25 protsenti masinatest, mida Vurma sõnul on isegi rohkem kui Norras või Taanis. Tema hinnangul on probleeme kõige enam väikeettevõtetes, mis hoiavad kulusid kokku töötingimuste arvelt.
Suured investeeringud
Tartus tegutseva ASi Rait müügijuht Urmas Kala ütles, et peamiselt ekspordile suunatud ettevõtte puhul nõuab tööohutuse tagamist kas või see, et välispartneritele jätab tööõnnetuste suur arv mulje töökultuuri puudumisest firmas.
«Eesti suuremad puidutööstusettevõtted on võtnud eesmärgiks võistelda Põhjamaadega, see omakorda tähendab suuri investeeringuid parematesse seadmetesse, mis on vanadest masinatest ohutumad,» rääkis Kala.