Rahandusametnike mõtlematus võttis tuhandetelt inimestelt töö

Vene turule kaupa müüvad kalatööstused saavad vabatsoonide kaubanduskorra muutmise tõttu päevas kümneid miljoneid kroone kahju Rahandusministeeriumi ametnike lühinägelikkuse tõttu on ohus tuhandete inimeste töökohad, sest seadusemuudatus peatas kümnete Eesti firmade ekspordi vabatsoonide kaudu.

Kolmapäeval teatas töö seiskamisest kalakonserve tootev tehas Viru Kalatööstus, jättes teadmata ajaks tööta ligikaudu 500 inimest. «Ma tahan teada, mis õigusega võtab riik ära minu raha seadusemuudatusega, mille tagajärgi pole keegi läbi mõelnud,» küsis Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets.

Samasuguse küsimusega pöördusid eile Riigikogu liikmete poole ka ülejäänud kalatööstused ja kümned teised ekspordiga seotud ettevõtted.

Ekspordi takerdumise tõttu peavad firmad saatma järgmisel nädalal sundpuhkusele tuhandeid inimesi.

Tekkinud kaose põhjustas rahandusministeeriumi ametnike algatus muuta uuest käibemaksuseadusest tulenevalt rangemaks juba aastaid kehtinud eksporditingimused vabatsoonis. Vabatsoonide kaudu käis seni peamiselt nende firmade eksport, kes müüsid kaupa Venemaale ja teisesse idariikidesse vahendajate kaudu.

Seaduse kohaselt lisandub vabatsoonis kaupa müües vahendajale käibemaks, mistõttu need pole enam huvitatud Eestis tegutsemisest. Eile teatasid nii Muuga, Sillamäe kui Valga vabatsoone haldavad firmad, et eksport itta on peatunud.

Rahandusministri kohta hoidva Reformierakonna liikmed algatasid eksportööride sunnil seadusemuudatuse, mis taastaks endise olukorra. Paranduse tegemine võib aga võtta nädalaid.

Kaosest võidab Läti

Kuusalus enam kui 500 inimesele tööd andva spoonitehase Balti Spoon juhatuse liige Jaan Bender ütles, et seni kehtinud korra muutmine tuli talle ebameeldiva üllatusena.

Peaaegu kogu toodangut läände eksportiva firma juhtkond valmistas eile ette kauba saatmist välismaale Läti vabakaubandustsooni kaudu. Benderi sõnutsi on suurem osa eksportööre sunnitud nüüd toodangut läbi Läti eksportima, sest vahendajad ei taha Eestis tegutseda.

«Olen kuulnud, et Läti vabatsoonides tegutsevad firmad saadavad Eesti kolleegidele juba tänutelegramme, sest neile toob see juurde miljoneid kroone tulu,» rääkis Bender.

Muuga vabakaubandustsoonides tegutseva ASi Refetra deklarant Tiia Annus ütles, et Muuga vabakaubandustsooni kaudu on juba aasta algusest eksport peatunud.

«Ma ei saa aru, millisest loogikast lähtuvalt on riigiametnikud saanud hakkama sellise jamaga,» ütles Annus.

Ainuüksi kalatööstus saab kalaliidu hinnangul 10 miljonit krooni kahju päevas. Kuna ettevõtted suunavad ekspordi Läti vabatsoonidesse, siis väheneb ka Eesti transpordifirmade ja ekspediitorite töömaht, kirjeldas Annus olukorda.

Käibemaksuseaduse tagasimuutmise ühe algataja reformierakondlase Neinar Seli hinnangul on riigile aasta algusest tekkinud kahju palju suurem kui võit, mida muudatusega loodeti saavutada. «Kui kalatööstus saadab sundpuhkusele umbes 1800 inimest, jääb riigil saamata üle kolme miljoni krooni maksutulu kuus,» kinnitas Seli eile Äripäev-online’ile.

Kahju suurem kui kasu

Rahandusministri nõunik Madis Müller ütles, et muudatus vabatsoonides toimuvate tehingute osas viidi sisse seetõttu, et ministeeriumi hinnangul toimub seal ulatuslikult maksupettusi.

«Kaup vahetas vabatsoonis nii impordi kui ekspordi puhul mitu korda omanikku ja selle käigus muutus hind, mis annab alust kahtlustada maksupettust,» põhjendas Müller. Tema sõnul said firmad ekspordi puhul hinnaga mängides tagasi küsida lubatust suurema summa käibemaksu.

Müller ei osanud öelda, kui palju rohkem hakkab riik nüüd makse saama, sest ametnikud alles analüüsivad tollistatistikat. «Kui oleme põhjendamatult tonti näinud, siis saab endise olukorra taastada ja vastav ettepanek on ka Riigikogule saadetud,» ütles Müller.

Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets sõnas, et saab aru, kui riik muretseb imporditava kauba hinnamuutuste pärast. «Kuna aga Venemaaga käib meil sõda topelttollidega, siis praegu on kauba müük vabatsoonis ekspordi puhul ainuke võimalus püsida konkurentsis,» sõnas Laanemets.

Käibemaksuseaduse muutmist endise kaubanduskorra taastamiseks vabakaubandustsoonides hakkab Riigikogu rahanduskomisjon selle esimehe Kalle Jürgensoni sõnutsi arutama järgmisel nädalal.