Uurimisorganitel tuleb hakata selgitama Tallinna endise abilinnapea Ivar Virkuse vastutust lepingute sõlmimisel, mis viisid möödunud aastal majavalitsused erastanud firma BREM 26,3 miljoni krooni suuruse nõude tekkimiseni Tallinna linnavalitsuse vastu.
Uurimine selgitab endise abilinnapea Virkuse seost BREMi nõudega Tallinna vastu
Eile edastas Lasnamäe linnaosa valitsus uurimisorganitele kinnisvarahaldusfirma BREM nõudega seotud dokumendid, soovides teada, kas eksabilinnapea Virkus on oma ametiseisundit kuritarvitanud. «Virkuse osas kogutud materjalid annavad alust käsitleda abilinnapea tegevust 26,3 miljoni krooni suuruse võlakohustuse tekitamisena Pae Kinnisvarahalduse ASile,» edastas linnaosa valitsus eile pressile.
Lasnamäe linnaosa vanema Olev Laanjärve sõnul peab nüüd siseministeerium otsustama, kas anda asi kaitsepolitsei või keskkriminaalpolitsei menetlusse.
Laanjärve sõnul ajendas linnaosa BREMi juhtumit uurima ajakirjanduses esinenud väide, nagu oleks BREMi oktoobris esitatud nõue Tallinna linnale tekkinud seoses erastamiseelse kahtlase tehinguga, kus Pae Kinnisvarahooldus maksis seni teadmata põhjusel Tallinna Soojusele 26,3 miljoni krooni ulatuses kinni Lasnamäe linnaosavalitsuse võlgu.
Jüri Mõisa linnavalitsuses ametis olnud abilinnapea Ivar Virkus sõnas, et tema ei võta käima lükatud uurimist kuigi tõsiselt. «Antud võlanõude loovutamise käiku jälgides on Toomas Tool (BREMi omanik) jõudnud ilmselt järeldusele, et tal on põhjust saada linnalt kompensatsiooni,» sõnas Virkus.
Virkuse sõnutsi erastati enampakkumisel osalejatele möödunud aastal kõik majavalitsused standardlepingute alusel. «Kui nõue on seotud mingi punktiga erastamislepingus, siis peaks niisuguseid nõudeid tulema veel ja mul tekib ka küsimus, miks ülejäänud erastajatel pole midagi sellist pähe tulnud,» ütles Virkus. «See on mingi absurd, täielik jama.»
Osa müüki läinud majavalitsusi erastanud BREM Halduse ASi juhatuse liikme Toomas Õispuu sõnul tuli antud erastamiseelne tehing erastajale üllatusena. «Erastamislepingu lisas nimetatud kohustuste seas seda tehingut ei olnud ning nagu leping ette nägi, esitasime linnavalitsusele sellekohase nõude,» märkis Õispuu.
BREM esitas võlanõude linnavalitsusele möödunud aasta 22. oktoobril. BREMi Tallinna Soojuse ja Tallinna Veega peetud läbirääkimiste käigus tekkinud viivituste tõttu arvete maksmisel on nüüd ka linnavalitsusel õigus nõuda BREMilt vähemalt 24 miljoni kroonist trahvi.