ETV juhikandidaadid põlastavad kommertsi

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ETV juhatuse esimehe ametisse kandideerijad kinnitavad, et avalik-õiguslik kanal ei pea konkureerima erakanalitega ega tundma muret suurte vaatajahulkade kogumise pärast.

ETV juhatuse esimehe kohale kandideeriva Marek Strandbergi arvates tuleks kanal ümber korraldada hariduslikuks kanaliks, mis vahendaks elanikele teadmisi, selgitusi ning uudiseid ega konkureeriks kommertskanalitega suurte vaatajahulkade pärast.

«Avalik-õiguslik ringhääling võiks olla nagu elav entsüklopeedia, maailmavaadet avardav kanal, mis oleks nii eetrilevi kui digitaalsete sidevahendite kaudu senisest tunduvalt tugevamalt ühiskonda integreeritud,» rääkis Strandberg.

Ta tõi eeskujuks märtsi alguses käivituva Briti avalik-õigusliku teleprogrammi «BBC Four», mis keskendub just kultuurilistele ja hariduslikele teemadele.

«Kommertsmeedia on paljudes küsimustes möödapääsmatult pealiskaudne, kuid ebaselge info tekitab ühiskonnas segadust ja vääritimõistmist. Meil ei paku praegu ükski meediakanal elamiseks kultuurilist tuge,» selgitas Strandberg oma visiooni.

Tema sõnul tasuks kaaluda ka ETV ja Eesti Raadio sisulist, mitte pelgalt majanduslikku ühendamist.

Digitaal-TV tulekul

Samuti ETV juhiks püüdleva Mark Soosaare arvates tuleks kanali programm üle vaadata väljaspool Tallinna elavate haritud vaimuinimeste pilguga.

«Looduskaitsjad, arstid, kooliõpetajad ning kirikuõpetajad saartel ja Lõuna-Eestis on teinud väga nutikaid ettepanekuid ja asjalikke märkusi,» lausus Soosaar. Ta tõi näiteks selle, et paljude ETV saadete eetriaja määramisel ei ole silmas peetud maainimeste telekavaatamisvõimalusi.

«Väljaspool Tallinna elatakse ju teises elurütmis kui pealinnas,» nentis ta. «Aga kui Tallinnas on raamatukogud, teatrid, spordiväljakud ja kontserdisaalid käeulatuses, siis väljaspool Tallinna elavatele inimestele on ETV peamiseks nabanööriks, mis neid pealinna ja tema eluga seob.»

Ka tõi Soosaar välja vajaduse valmistuda digitaaltelevisiooni saabumiseks.

Rahvalik TV

Telejuhiks kandideeriv aktsiaseltsi Lehepunkt endine jaotuskeskuse juht Roman Märtson lausus, et peab oluliseks ETV saamist meediasillaks rahva ja riigi vahel, mis eeldab senisest enamat tähelepanu tavaliste inimeste seisukohtade ja arvamuste vahendamisele. Baltic Computer Systemsi reklaamijuht Urmas Espenberg märkis, et peab kõige olulisemaks ETV muutmist riigi juhtivaks uudistekanaliks, tegeledes selle kõrval ka ühiskonna erinevate sihtrühmade vajaduste rahuldamise ning haridus- ja kultuurisaadete tootmisega.

Omanimelise õigusbüroo omanik Tõnu Kõrda ütles, et soovib ETV juhiks saades lõpetada kanali konkureerimise kommertskanalitega. Seejuures näeks Kõrda ETV eetri avamist ka teistele teletootjatele, kes on suutelised pakkuma avalik-õiguslikku programmi sobivaid saateid.

Ringhäälingunõukogu alustas eile õhtul ETV juhiks pürgijate esimest sõelumist.

Kes pürivad ETV juhiks

• filmimees Mark Soosaar (56)

• endine Riigikogu liige jurist Tõnu Kõrda (49)

• vabakutseline reþissöör Lembit Blauhut

• videoäris tegutsev graafik Andrus Kõresaar (26)

• ajakirjanike liidu esimees ja Keskerakonna ajalehe Kesknädal

toimetaja Allan Alaküla (33)

• ettevõtja Marek Strandberg (36)

• Mart Haruoja

• spordiajakirjanik Lembitu Kuuse (51)

• endine parlamendipoliitik Jaanus Betlem (41)

• Moskva majanduse akadeemia ökonoomikaeriala lõpetanud ja ASis Lehepunkt juhtival kohal töötav Roman Märtson (35)

• end prohvetiks pidav Priskilla Mändmets

• teleajakirjanik Andres Raid (46)

• ajakirjanik Irina Stelmach (50)

• Baltic Computer Systemsi reklaamijuht Urmas Espenberg (50)

Allikas PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles