Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles riigikogu infotunnis koolireformi puudutavatele küsimustele vastates, et Eestis on kool, kus 12.b klassis on kaks õpilast ja see pole tema hinnangul mõistlik.
Lukas: Eestis on kool, kus 12.b klassis käib kaks õpilast
25. november 2009, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus täna teisele lugemisele tulev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb Eestis ette koolireformi, mis lahutab gümnaasiumi ja põhikooli ning toob endaga suure tõenäosusega kaasa gümnaasiumiosade järsu vähenemise koolides. Erinevatel hinnangutel võib umbes 100 koolis gümnaasiumiosa minna sulgemisele.
Lukas rääkis kahe õpilasega klassist, kui vastas riigikogulase Marika Tuusi küsimusele, et plaanitav reform teeb gümnaasiumide vähenemise teel keskhariduse kättesaamatuks ning tõstatas küsimuse, et koolide reformimise õigus võiks jääda linnadele ja valdadele endile.
«Teatud piirini saavad omavalitsused loomulikult otsustada, aga kui ma vaatan pilti 12.b klassi kahest õpilasest, meil on koole, kus 12.b klassis on kaks õpilast ja 12.a klassis on kolm korda rohkem, siis see ei ole mõistlik,» märkis ta. «Kui omavalitsused sellest aru ei saa, tuleb see meelde tuletada.»
Lukas kaitses reformiplaani ning õigustas 120 õpilase piiri panemist gümnaasiumidele. Praegu on 111 Eesti kooli gümnaasiumiastmes alla 120 õpilase.
Keskerakondlane Mailis Reps märkis, et praegune õpilaste pearahasüsteem ei võimalda ka 120 õpilasega gümnaasiumis õppekava täismahus ellu viia ning selleks oleks vaja umbes 500 õpilast, kuid Lukas vaidles sellele vastu. Tema hinnangul saab ka 120 õpilasega gümnaasium hakkama.
«Kõigepealt võiks, ausalt öeldes, ühendada linnas need üheklassilised gümnaasiumid omavahel suuremateks ja tugevamateks,» lausus minister. Tema sõnul on liialt väikeseid gümnaasiume palju linnades ning sealhulgas Tallinnas.
Ideaalis näeb koolireform ette, et gümnaasium ja põhikool hakkaksid asuma eri hoonetes, kuid Lukase sõnul seda esimese hooga kohe nõudma ei hakata.
Küll aga märkis Lukas seda, et näiteks Tallinna eliitkoolid Inglise Kolledž ja Prantsuse Lütseum ei saa jätkata pärast seaduse kehtima hakkamist enam endisel moel. Samas tõdes ta, et koolid saavad alati luua gümnaasiumi juurde ka oma põhikooli ja algkooli.
Plaanitavat koolireformi on rünnanud teiste seas Eesti koolijuhtide ühendus ning on soovinud, et selle üle tuleks veel juurelda ja selle vastu võtmine esialgu edasi lükata.