Eestimaal ei leidu hõbedat ega kulda, küll aga on siia ohtralt kukkunud meteoriite ja ka nende eest makstakse maailmaturul ränka raha. Varasemate aegade kullapalavik on asendunud meteoriidipalavikuga ning viimastel aastatel on selle sümptomid avaldunud ka Eestis. Aegade jooksul on siia langenud meteoriitide hulk ühe ruutkilomeetri kohta suurem kui mujal maailmas.
Meteoriidiga miljonäriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haruldasemate taevakivide killud võivad maksta kümneid tuhandeid dollareid, eriti on nende väärtus tõusnud viimasel kümnel aastal. Meteoriitide hinnad kerkisid lakke peale NASA uurijate avastust, mille järgi Marsilt pärit tükikesel võisid olla primitiivse elu jäljed. Peale avastust kasvas turunõudlus rariteetsete kosmosekivide järgi plahvatuslikult. Meteoriidimaania haripunkt saabus aga 2000`nda aasta algul, siis kui 1 grammise Kuu tüki hind tõusis New Yorgis 30 000 dollarile. Ööpäevas siseneb Maa atmosfääri kuni 50 000 tonni kosmilist ainet, meteoriidiküttide ning teadlaste kätte satub sellest ainult tühine osa. Enamik maailmaruumi ekspordist põleb atmosfääris ära. Nendest, mis maani jõuavad, kaob suurem jagu ookeani, jääväljadele või läbipääsmatutesse džunglitesse. Teadlaste kogud täienevad aastas vaid kümnekonna eksemplariga. Maailma tuntuim meteoriidimiljonäriks saanud mees on Mike Farmer. Mullu jaanuaris kohtas ta Aafrikas beduiini, kes näitas talle hiiglaslikku kivikamakat. Beduiin soovis oma leiu eest sealmaal ennekuulmatut hinda - 11 000 dollarit. Kaup oleks katki jäänud kui professionaalset meteoriidikütti poleks rahastanud erakollektsionäärid. Hiljem selgus, et kamakas oli pärit Kuult ning tema väärtuseks turuhindade järgi 15 miljonit dollarit. Kosmilise kraami hõlpsamaks turustamiseks, jahvatatakse seda isegi pulbriks. Nii saavad meteoriidirõõmust osa needki, kes tervet grammi osta ei jaksa. Eesti meteoriidiuurija Reet Tiirmaa ei oska öelda, miks meteoriitide hinnad nii kõrgele tõusnud on. Mingite praktiliste põhjendustega seda seletada ei saa. Võrreldes teiste Maa asustatud piirkondadega on Eestis ühe ruutkilomeetri kohta kõige rohkem meteoriiditabamusi. Paraku ei tähenda tabamus veel seda, et taevane varandus ise alles oleks. Tõnu Pani Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumist selgitab, et allakukkunud meteoriidid hävitab kohalik kliima: “Lagunemise protsessid on meie tingimustes hulga kiiremad kui põhilistes meteoriitide leiukohtades kõrbetes või jääväljadel.” Mida ei neela ookean ega hävita ilmastik, selle võivad võtta vargad. Kõige rariteetsem Eestisse kukkunud meteoriit langes üle saja aasta tagasi Pilistverre. Ülestähenduste järgi nägid inimesed taevast kukkumas kaheksat kivi. Kividest leiti üles neli, läbi seikluste on neist praeguseks säilinud kolm. 1995. aastal varastasid TÜ geoloogiamuuseumist 3 kilogrammise Pilistvere eksemplari kaks 20 aastast noormeest. Tõnu Pani sõnul maksis 1 gramm haruldast meteoriiti 100 dollarit. Enne tabamist suutsid vargad maha sahkerdada kaks kolmandikku taevasest kivimist, mille materiaalne väärtus oleks praegu üle kolme ja poole miljoni krooni. Viimastel aastatel on huvi meteoriitide vastu järsult tõusnud. Noored surfavad netis ning teavad kui kõrget hinda võib kosmiline aine maksta. TTÜ Geoloogiainstituudist astub nüüd hulga sagedamini läbi inimesi, kes toovad kaasa põneva ilmega kivikamakaid, soovides neile ekspertiisi. Geoloogiainstituudi ekspert Reet Tiirmaa on siiani pidanud eranditult kõiki kohalikke meteoriidikütte kurvastama. “Väga tihti on leitud tehnogeenseid sulameid ja kõige sagedamini ilmastikutingimustes muutunud tardkivimeid, rändrahne” Peatselt valmib Reet Tiirmaa sulest meteoriidialane teatmeteos, millest suurem osa on pühendatud Eesti leidudele. Teatmeteost saab kohapeal kasutada käsiraamatuna, mis pakuks huvilistele meteoriidiotsingutel tõhusat abi.