Ravimiäri õitseb ja keegi ei sega - sest tegijate taga on ametkondade jõuetus, arstide materiaalne huvitatus, õiged poliitikud ja muidugi suur raha. On, mille eest, on, keda ja mille pärast spondeerida. Margus Linnamägi, väga vaikne setu Hoiatav näide Pärnust
Kui võtta keskpunktiks Tammsaare park Viru hotelli külje all, siis paarisaja meetri raadiuses paikneb tervelt neli apteeki. Kolmel neljast särab sissekäigu kohal Apotheka ketile iseloomulik «a.». Kas tegemist on tulusa äriga või on apteegipidajad tõepoolest muutunud nii omakasupüüdmatuks? Viimast on siiski raske uskuda, pigem on asi tulusas äris - saapad võib inimene jätta ostmata, rohud aga peab ta ostma.
Karm olelusvõitlus
Koos haruapteekide ja müügipunktidega on Eestis 424 apteeki, neist põhiapteeke 294. See teeb ühe apteegikaupu müüva koha 3200 inimese kohta. Euroopa keskmine on üks apteek 11 000 inimese kohta.
Viimasel kümnendil ei ole toimunud mitte niivõrd apteekide arvu kasv, kuivõrd olemasolevate ülevõtmine uute ärivaistuga omanike poolt.
Apteegiturul käib tõeline olelusvõitlus - selle käigus kaovad üksiküritajad, võim läheb kettide kätte. Neist suurim ja mõjukaim kannab Apotheka nime. Tallinna sajast apteegikaupu müüvast kohast kuulub Apothekale 43. Nende hoidjaks on Apteekide Koostöö OÜ, keda seob koostööleping Eesti suurima ravimite hulgimüügifirmaga Magnum Medical.
Apteegiturul on, mille eest võidelda. Aasta-aastalt on ravimiturg kasvanud - 135 miljonilt kroonilt (1993) 1,56 miljardi kroonini mullu. Lõviosa käibest tuleb retseptiravimitest. Kui 1995. aastal oli käsimüügi- ja retseptiravimeid ühepalju, siis tänaseks moodustab retseptiravimite osakaal enam kui 2/3.
Seega on apteegid ja ravimite hulgimüüjad eluliselt huvitatud soodusravimite nimekirjast - mida rohkem on seal kalleid ravimeid ja mida rohkem arstid neid välja kirjutavad, seda suurem on tagatud tulu.
Sotsiaalminister Eiki Nestori heldus (just ministri allkiri määrab lõplikult ära, missugused ravimid kantakse soodusravimite nimekirja) lõi mullu haigekassa ravimikulud lakke ning täitis nii ravimitootjate, hulgi- kui jaemüüjate kukruid.
Eriti kui nimekirja kandmise eel ja ajal kaasnes tõhus reklaamikampaania arstide hulgas. Vererõhupreparaati Norvasc jagati lausa tasuta. Tulemus on muljetavaldav: juba teist aastat on ravimite edetabelis esikoht Norvasci käes. Pole siis ime, et ühel veebruarinädalal jättis Magnum Medical konkurendid sellest suurt tulu toovast ravimist hoopis ilma.
Apteegist saab äri
Kui ravimiseadus 1995. aasta detsembris Riigikogus vastu võeti, kehtis põhimõte, et ravimite jaemüügi tegevusloa annab sotsiaalministeerium kõrgema farmaatsiaalase haridusega ning vähemalt viieaastase erialase staazhiga isikule. See oli kooskõlas euroopalike printsiipidega. Möödus vaid pool aastat, kui seda muudeti - nüüdsest võis hakata ravimite jaemüüki korraldama igaüks. Siitpeale muutus apteegipidamine äriks.
Riigikogu liikmed Anti Liiv, Mihkel Pärnoja, Valve Raudnask ja Liina Tõnisson avaldasid kahtlust, kas ei ava see teed vertikaalse monopoli tekkeks, seda enam, et sotsiaalministeeriumil puudus toona ja puudub ka praegu reaalne tõke selle vältimiseks. Vaid isamaaliitlane Tiit Sinissaar rahustas kolleege - sotsiaalministrist piisab. Tema selja taga aga askeldasid erakonnakaaslased, vennad Margus ja Aivar Linnamäe. Just neist said ajapikku Eesti ravimituru valitsejad.
Vendade Linnamägede Magnum Medical on ravimiameti andmetel haaranud enda kätte 43, nende endi hinnangul 45, mitmete ekspertide arvates aga juba 50 protsenti ravimite hulgimüügiturust.
Kuigi konkurentsiseadus peab turgu valitsevaks ettevõtteks seda, kelle käes on üle 40 protsendi, ei löö keegi häirekella. Ametnike jaoks pole Magnum Medical turu valitseja!?
Firma käive on kasvanud 31 miljonilt (1993) 857 miljoni kroonini 2001. aastal. Tänavu peaks see ületama miljardi piiri. Ligi kolmekümnekordne kasv!
Pool miljonit käsirahaks
Et õnn oleks täielik, tuleb hulgimüüjal võtta oma kontrolli alla ka jaemüük, s.t apteegid. Apteekide juurdehindlus on hulgimüüja omast poole suurem.
Ehkki valitsuse 1996. aasta määrus sätestab, et ühel ja sama isikul ei tohi olla korraga nii ravimite hulgimüügi kui ka jaemüügi tegevusluba, on tegelikkuses võimalik sellest sättest nii kinni hoida kui seda rikkuda.
Koostöölepe konkreetsete apteekidega tagab hulgimüügifirmale kindluse, et just tema kaubad leiavad väärilise koha lettidel ning apteekrid pakuvad ostjatele just nende kraami. Selline koostöölepe on Magnum Medicali ja Apteekide Koostöö OÜ «Apotheka» vahel.
Et rohkem müüa, peab olema rohkem koostööleppeid erinevate apteekidega. Oma on parem kui võõras. Järelikult peab keegi need omaks tegema. Kuidas? Kas isamaalisusele rõhudes, meelitades või ähvardades (muidu teeme teise apteegi kõrvale)? Vastus sõltub konkreetsest juhtumist.
Eesti suurimale, Tallinna turule tulekuks oli vaja võimukandjate abi. Et 1999. aasta kohalike valimiste järel sai võimule Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna liit, oli isamaaliitlastest vendadel Linnamägedel, kellele toetuda.
Oli ka alust - Magnum Grupp spondeeris Isamaaliitu poole miljoni krooniga. See oli valimiste suurim avalik annetus. Peagi linnapeaks tõusnud Jüri Mõis oli Linnamägede kõrval väike tegija - tema toetas Isamaaliitu poole väiksema summaga.
Sponsoritega askeldanud Isamaaliidu finantsdirektorist Heiki Kivimaast sai Tallinna abilinnapea. Just tema juhtis kolme olulise objekti - Ehitajate teel paikneva Mustamäe apteegi, ajaloolise Raeapteegi ja linna südames Pärnu maanteel asuva Linnaapteegi erastamist. Aktiivselt kallutas kausse samas suunas isamaalasest sotsiaalhoolekande ja tervishoiukomisjoni juht Matti Tarum.
Nii opositsiooni ettepanek erastada apteegid eraldi kui ka Apteekrite Liidu ja ravimiameti ettepanek erastada Mustamäe apteek ja Linnaapteek sama apteegi personalile kuuluvale äriühingule lükati kõrvale. Ravimiameti kirja loeti lubamatuks sekkumiseks kohaliku omavalitsuse asjadesse ning nende põhjendused «ei ole pehmelt öeldes eriti tõsiselt võetavad».
Kõrvale lükati ka Tartu Ülikooli soov omandada osakapitali suurendamisel kolmandik Tallinna Raeapteegi aktsiatest. Arvestades, et tegemist on Eesti vanima apteegiga, mille juurde kavandati apteegimuuseumi, oli ülikooli soov põhjendatud.
Apteegimaastikku tundvad inimesed loevad just nimetatud kolme apteegi erastamist Apotheka ja nende selja taga seisva Magnum Medicali võidukäigu alguseks Tallinnas. Magnumi konkurent Tamro vaatas vesise suuga pealt - tema pole kunagi ühtegi erakonda toetanud.
Apotheka tugevuseks on tema infotehnoloogiline baas - Magnum Medicali poolt toetatav tarkvara Rax. Ent see on ühe hulgifirma põhine. Apteegid, kes on juba ühinenud sellega või veel ühinevad, saavad ravimeid küll interneti teel tellida, kuid seovad end Magnum Medicali ja nende poolt pakutava sortimendiga. Just Rax ongi aidanud Magnum Medicalil oma turuosa jõudsalt kasvatada.
Arvutisüsteemide haldamine pole odav, Apteekide Koostöö OÜ pakkus Raxiga ühinejatele soodustust. Kui mõni apteek oli Magnum Medicalile võlgu, anti valida: maksad kohe või liitud süsteemiga.
Tohter leiab toreda apteegi
Digitaalajastu suurim hüpe - digitaalretsept - seisab apteeginduses alles ees. Asi käib nii. Räägite arstile oma häda ära. «Tahate, otsime teile kõige soodsama apteegi,» küsib tohter. «Te liigute selles piirkonnas? Näete, seal ongi üks hea apteek.» Kui patsient apteeki jõuab, ootab pakitud ravim teda juba ees - digitaalretsept on tema ees käinud.
Suurimat huvi ja algatust on elektroonilise retsepti rakendamisel näidanud Apotheka. Kui stardipauk kõlab (loe digitaalallkiri rohkem kasutust leiab ja digitaalretsept laiemalt levib), on Apotheka koos Apteekide Infotehnoloogia OÜ (kuluaarides loetakse sedagi Magnum Medicali «omaks») ja Magnum Medicaliga valmis tõeliseks tiigrihüppeks.
Asjassepühendatute arvates soosib sotsiaalministeerium eespool nimetatud kolme firma ühistööd. «Tervishoiuprojekti 2015» IT-lahenduste koordinaator Kaja Kuivjõe peab seda normaalseks - apteekide ketil on piisavalt vahendeid, et pilootprojekte ise rahastada.
Apteekrite Liit näeb ühe firma baasil rakendatavas elektroonilises retseptis siiski suurt ohtu. Patsient suunatakse sujuvalt just Apotheka apteekidesse. Apteekide Infotehnoloogia OÜ, Apteekide Koostöö OÜ (Apotheka) ja Magnum Medicali mullusügisene ühisprojekt Tallinna keskhaigla arstidega näitab, et just nii see lähebki.
Et digitaalretsept veel ei toimi, materialiseeruvad elektroonilise retsepti käivitamise pilootprojektid ka paberkandjal - tavalisel retseptil. Keskhaigla tollase peaarsti Andres Mäesalu sõnul pole midagi hullu, kui pilootprojekti käigus suunati patsiendid Apotheka apteekidesse. Kes maksab, tellib ka muusika! Riik ju ühtse infosüsteemi loomist ei rahasta, ei tunne selle vastu isegi huvi!
Postimehe käsutuses on retsepti koopia, mis on välja kirjutatud selle aasta jaanuaris ühe Ida-Tallinna Keskhaigla arsti poolt. Sellel on arst märkinud (kaunilt trükikirjas) ravimi kättesaamise kohaks ühe Apotheka apteegi Tallinna kesklinnas. Kui palju selliseid etteantud väljaostmiskohaga (tegemist oli pealegi haigekassa poolt 90-protsendiliselt kompenseeritava ravimiga) retsepte haigekassasse laekub, ei oska viimane öelda - kõik retseptid töödeldakse apteekides! Niisiis järjekordne koostöö kolmnurgas hulgifirma-arst-apteek.
Et Eestis puudub ravimiturgu sisuliselt kontrolliv amet, jäävad tähelepanuta ka sellised asjad, mis mõnes muus valdkonnas kannavad nime «väljapressimine». Nii otsustas Apotheka juhtkond möödunud aastal hakata võtma kõigilt partneritelt viis protsenti käibest, lubades selle eest paigutada nende tooted esiplaanile ja neid ostjaile soojalt soovitada. Ent sellisel juhul sunnitakse hädalist ostma vaid teatud rohtusid. Teiste olemasolust on apteeker sunnitud vaikima.
Ent Magnum Medicali isu on veelgi suurem. Ta ei taha piirduda vaid ravimite hulgi- ja jaemüügiga. Vennad Margus ja Aivar Linnamäe toimetavad agaralt ka Tallinna Lasnamäe Tervisekeskuses. Nii sulgub ravimiring pealinna suurimas elamurajoonis. Ise leiad patsiendid, ise tagad (soodus)ravimite väljakirjutamise, ise suunad nad õigesse apteeki.