Eile lõpetati Gruusias Ponichala sõjaväebaasis pidulikult NATO juhitud Gruusia II usaldusrahastu tegevus, mille raames hävitati Gruusias ligi 9000 vananenud raketti.
Eesti toetas Gruusias ohtlike rakettide hävitamist
26. november 2009, 17:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli esimese NATO rahupartnerlusprogrammi usaldusrahastuga, mille juhtriikideks olid Eesti, Läti ja Leedu, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Rahastu kogu-eelarveks oli ligi 8 miljonit krooni, millest Eesti Kaitseministeerium panustas 470 000 krooni.
Projekti käigus hävitati Vartsikhe endises raketibaasis ning Dedoplistkaro sõjaväebaasis kokku 8780 S-8 tüüpi õhk-maa tüüpi raketti ning Alazan- ja Kristall-tüüpi rahetõrjerakette. Gruusia initsiatiivil hävitatud raketid olid oma kasutusaja ületanud ning asusid halbades hoiutingimustes, olles seega muutunud ohtlikuks keskkonnale. Nimetatud rahetõrjeraketid olid algselt mõeldud Gruusia viinamarjaistanduste kaitsmiseks rahesadude eest, kuid 1990. aastate alguses kasutati neid rakette laialdaselt ka Lõuna-Kaukaasia regionaalsetes konfliktides.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul ei suurenda Gruusia toetamine julgeolekut mitte ainult Kaukaasias, vaid ka laiemalt.
«Praegu on Eesti asunud toetama Gruusia kaitseväe demineerijate väljaõpet, mis toetab nii Gruusia enda territooriumi puhastamist ohtlikest lõhkekehadest kui tõstab ka Gruusia relvajõudude võimet osaleda koos NATOga operatsioonil Afganistanis,» sõnas Aaviksoo.
Praegu jätkuvad NATO abiprojektid Gruusia III usaldusrahastuga demineerimisvõime arendamiseks. Uue projekti tasuvusuuringut toetas Eesti Kaitseministeerium 130 000 krooniga, samuti käisid Gruusias demineerimisalast nõu andmas Eesti Päästeameti eksperdid.
Projekti käigus õpetatakse välja ja varustatakse Gruusia armee pioneeripataljoni 66 demineerijat. Seeläbi saab Gruusia senisest tõhusamalt puhastada nii varasematest relvakonfliktidest kui ka nõukogude armeest maha jäänud alasid lõhkemata laskemoonast. Samuti toetab programm Gruusia kavasid panustada 2010. aastal Afganistani julgeolekutagamismissiooni demineerijatega.
Gruusia on koos Ukraina, Montenegroga ja Afganistaniga Eesti kaitsealase abi üheks prioriteetseks sihtriigiks. Lisaks laiemale arengukoostööle on Eesti kahepoolse kaitsealase abi raames rahastanud Gruusia kaitseväelaste õppimist Balti Kaitsekolledžis ning annetanud Gruusiale jalaväe väljaõppesimulaatori.