Zetterberg: Venemaa püüab Vene ajaloo uurimist monopoliseerida

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seppo Zetterbergi «Eesti ajaloo» esitlus.
Seppo Zetterbergi «Eesti ajaloo» esitlus. Foto: Mihkel Maripuu

Äsja mahuka Eesti ajaloo käsitluse ilmutanud Soome ajaloolane Seppo Zetterberg märkis, et kui mujal maailmas peetakse normaalseks, et soomlane uurib Eesti ajalugu või eestlane Ameerika ajalugu, siis Venemaa püüab oma seadusandlusega sellist vabadust piirata, kuna Venemaaga seotud ajaloost luuakse ainuõige versioon.

Zetterberg rõhutas ETV saates «Kahekõne», et professionaalne ajaloolane ei tohi otsida ajaloost süüdlasi.

»Ajaloolane ei ole kohtunik,» rõhutas Zetterberg, lisades, et «nagu on öelnud meie president Urho Kekkonen, siis ajaloolane on nagu arst, ta uurib allikaid ja kirjutab.»

«Ajalooteaduses saavadki eksisteerida erinevad vaatenurgad, sedakaudu ajalugu kui teadus edasi lähebki,» tõdes Zetterberg. »Samas võib ajalugu olla väga agitatiivne teadus, eriti poliitikud kasutavad seda.»

Eesti ajaloo läbivaks jooneks pidas ajaloolane eesti kultuuri ning eestlaste identiteedi üheks aluseks rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi teisel poolel.

Zetterbergi raamat Eesti ajaloost osutus Soomes hämmastavalt menukaks ning teadlane püüdis enda sõnul näidata, et kuigi kahte maad lahutab vaid 75 kilomeetrit, on kahe hõimurahva ajalood olnud väga erinevad. 

Miks Eesti ajaloolastelt pole ilmunud üheköitelist üldkäsitlust, Zetterberg ei osanud öelda, kuid arvas, et eestlastel on alles 20 aastat olnud aega vabades oludes oma ajalugu uurida.

Soome ajaloo tabudest rääkides nimetas Zetterberg Talvesõda, mida kohalikud stalinistid kõvasti kritiseerisid.

Küsimusele, kas Eesti oleks 1939. aastal pidanud sarnaselt Soomega alustama vastupanu, vastates leidis professor Zetterberg, et võimalused vastupanuks olid Eestil väga minimaalsed ning ilmselt oleks sellest välja tulnud kangelaslik enesetapp. «Küll aga oleks rahvale psühholoogiliselt mõjunud vastupanu kindlust juurde andvalt. Samuti oleks see seadnud Stalini pärast sõda rahvusvaheliselt veidi halvemasse positsiooni,» leidis professor.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles