Riik kaotab Tartu laululava pankrotiga 20 miljonit krooni

Tartu linnavalitsus on aastaid kõrvale hoidnud riigilt laululava ehituseks saadud laenu tagasimaksmisest, mille tõttu kannab riik üle 20 miljoni krooni kahju, kuna laululava haldav äriühing on sisuliselt pankrotis, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

Rahandusministeeriumi laenuosakonna peaspetsialist Eno Astok ütles, et Tartu linnavalitsus pole aastaid makse meeldetuletustele reageerinud. «Kirjadele ei vastatud, ühtegi maksu ei makstud. Ei jäänud muud üle, kui pankrotihoiatus saata,» ütles Astok. Riik laenas 1996. aastal laululava ehituse lõpetamiseks ning helitehnika soetamiseks kaheksa miljonit krooni. 23. mai seisuga on viivis kaheksa miljonit krooni, millele lisandub 4,4 miljonit krooni intresse. Kokku kannab riik seega kahju üle 20 miljoni krooni. «Pärast hoiatuse saatmist helistas Tartu linnapea Andrus Ansip ja ütles, et laenu pole võimalik tagasi maksta,» ütles Astok. Tema sõnul on pankroti väljakuulutamine ainus võimalus, kuidas varade müügist mingi summa tagasi saada. 2000. aastal kanti hooned üle linna bilanssi ning AS Tartu Laululava omakapital läks miinusesse, mille tagajärjel osutub ettevõte juba iseenesest pankrotis olevaks. Riigil pole selle käigu tõttu lootust raha tagasi saada. Tartu abilinnapea Margus Hanson tunnistas, et hooned kuuluvad linnale ning vallasvara, mis kuulub äriühingule, on järel vähe. «Mulle tundub, et kui Tõnis Lukase juhtimise all see laen võeti, siis riik ei arvestanudki väga selle summa tagasisaamisega,» ütles Hanson. «Kahtlen, kas neil oli selge äriplaan, kuidas oleks võimalik laenu tagastada. Laululava ei teeni niigi palju raha, et intresse tasuda ning linn maksab iga aasta miljoni laululaval elu sees hoidmiseks.» Ta tunnistas, et nende aastate jooksul on linnavalitsusel olnud kindel seisukoht, et raha ei maksta. 1998. aastal AS Tartu Laululava juhtinud Ando Kiviberg märkis, et ettevõtte seisukohalt on pankrot paratamatu. «Laululaval puuduvad igasugused vahendid, millega laen tagastada. Puudusid ka sel hetkel, kui laen võeti,» kinnitas Kiviberg. «Laen anti poliitilistel eesmärkidel, põhjendusega, et laululava on tarvis valmis ehitada ning helitehnika soetada. Et nüüd riik oma raha tagasi tahab, on asjade loomulik käik.» Seda, miks laenu puhul garantiisid ja tagatisi ei nõutud, ei osanud Kiviberg kommenteerida. «Tegemist oli laenuandja-laenuvõtja omavahelise kokkuleppega, mida ma ei oska kommenteerida.»