Esimest korda Eesti kümme aastat tagasi taasasutatud kaitseväe ajaloos saavad kaitseväelased septembris süüa Eesti kohalikest toiduainetest valmistatud standardsest kuivtoidupakist.
Eesti kaitsevägi hakkab sööma eestimaiseid kuivtoidupakke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti pataljoni rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle 02 on Eesti kaitsejõudude peastaap valinud äsja komplekteeritud ühtse kuivtoidupaki katsetamiseks.
Seni on väeosad kuivtoidupakkide komplekteerimisel vajaliku söögi ise poest või hulgilaost kokku ostnud. Kustunud pole veel ka kaitseväelaste mälestus Eestile humanitaarabina saadetud Saksa päritolu «NATO pakkidest», mida pakuti söögiks 1990ndate teise pooleni ja mis säilisid ebaloomulikult kaua.
Kõlbab ka kraavivesi
Uue kuivtoidupaki koostamisel lähtuti eelkõige põhimõtetest, et see peab rahuldama kaitseväelase 24 tunni vajadused toitainete ja energia ning esmaste hügieenitarvete osas ning olema naturaalne ja võimalikult suures osas Eesti firmade poolt toodetud, rääkis Eesti kaitsejõudude peastaabi logistikaosakonna toitlustusspetsialist Roland Niine. Sellisele pakile peab juurde hankima ainult vett, mida võib võtta kas või kraavist, sest pakis on vee puhastamiseks spetsiaalsed tabletid.
Praeguseks on kindlaks määratud nelja erineva maitsevaliku põhimenüü - palju on lihatooteid, kalatooteid, teraviljatooteid, joogipulbreid, maiustusi jne.
Tallinna Tehnikaülikoolis toitlustamise eriala lõpetanud Niine lausus, et põhimenüü koostamisel on logistikaosakond võtnud abiks Põhjamaade toitumissoovitusi ja teiste riikide kuivtoidupakendite alase kogemuse, ent mitte üks-ühele, vaid arvestades eestlaste maitse-eelistusi.
Järgmiseks leiab kaitsevägi konkreetsed firmad, kes vajalikke komponente tootma hakkavad. Siis selgub ka kuivtoidupaki hind. Mõningate tootjatega on küll räägitud, ent riigihanget kuulutatud ega lepinguid veel sõlmitud pole, lausus Niine.
Kaks aastat säilivust
Niine tõdes, et kuivtoidupakkidele esitatavad nõuded on tootja jaoks küllaltki keerulised - komponendid peavad säilima vähemalt kaks aastat, kannatama temperatuurivahemikku -25 kuni +25, olema ühe korraga söödavates 100-200-grammistes portsjonites ja neil peab olema kergesti avatav ilmastikukindel pakend.
«Lihtne oleks võtta ühendust samade tootjatega, kes valmistavad näiteks konserve soomlastele või prantslastele, ja öelda, et tahame samasuguseid,» rääkis Niine. «Aga milleks, kui meil on ka Eestis võimalused olemas?»
Niine sõnul püüavad nad valida kuivtoidupakkidesse tooted, mida enamik Eesti kaitseväelasi maast madalast sööma harjunud. Ainus, mida tema teada keegi kohalikest ettevõtjatest ei paku, on väikepakendis joogipulbrid.
Küsimuseks on Eesti toodete puhul põhiliselt säilivuse garanteerimine kaheks aastaks, kuna vastavaid katseid pole tehtud. Hiljutine juhus aga osutas, et ka see pole ilmselt probleem.
Üks kaitseväelane unustas 1997. aastal õppusel kuivtoidupakis antud Järlepa reisisnäki vaakumpakendi seljakoti taskusse ja kui see pärast ülesleidmist paar kuud tagasi laboratooriumisse uuringutele saadeti, selgus, et lihatoode, mis pidi säilima +2 kuni +6 kraadi juures 30 päeva, oli mikrobioloogiliselt täiesti puhas ja ka maitse poolest vastuvõetav, jutustas Niine.
Magusatootja AS Marmiton on Eesti kaitseväge maiustustega varustanud juba aastaid. Firma tootmisdirektor Johannes Kuura ütles, et ehkki täpselt selliseid tooteid, nagu kaitseväe uude kuivtoidupakki vaja, pole neil olnud veel vaja teha, on see väga huvipakkuv tellimus ja olemasoleva tehnoloogiaga teostatav. Samadel liinidel toodeti tema sõnul juba Afganistani sõja ajal võitlejate toitmiseks vagunitäite kaupa vahvleid ja halvaad ning nõudluse rahuldamisega neil probleeme ei tohiks tekkida.
Erinevad maitsed
Kaitseväe plaan näeb ette ka kuivtoidupakkide strateegiliste varude soetamise. Tellimuse suurus määratakse tulevikus vastavalt väljaõppeplaanidele, Niine hinnangul võib see olla vahemikus kümme kuni sada tuhat. Ühe väeosa vajadus nädalases välilaagris on umbes tuhat pakki.
Alalisse kasutusse kaitseväes peaksid kuivtoidupakid jõudma hiljemalt aasta pärast, ütles Niine. Siis oleks sortimendis kokku 7-10 erinevat maitsevalikut, et väliõppustel (mida keskmisel ajateenijal on kokku kuni 15 nädalat) ei peaks kaitseväelased iga päev sama toitu sööma.
Küsimusele, miks pole Eesti kaitsevägi ühtsetele kuivtoidupakkidele varem üle läinud, vastas Niine, et varem polnud kohalikud firmad valmis nendesse kaitseväe nõudmistele vastavaid komponente tootma.
Nooremleitnant Marek Miil Eesti kaitsejõudude avalike suhete osakonnast lisas, et seni on olnud põhitähelepanu ja ressursid suunatud väeosades korralike sööklate väljaehitamisele.