Eile kolmveerand üheteistkümne paiku ennelõunal toimus Kalda tee 20 teise korruse korteris tugev plahvatus, mis paiskas minema korteriaknad koos raamidega ja külvas hoovi ning seal seisnud autod üle klaasikildudega. Lisaks sellele nägid maja lähedal seisnud inimesed korteriaknast välja plahvatavat tulemöllu. Fotod õnnetusest
Gaasiplahvatus Tartus vigastas nelja inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me istusime tuttavatega samal ajal diivanil, kui käis korraga selline pauk, nagu oleks mingi paneel alla kukkunud,» rääkis kaks korrust kõrgemal elav Jelena Nikolajeva.
Inimesed pääsesid tõstukiga
Nähes alt tulevat tuld ja suitsu, haaras Nikolajeva sõbranna lapse ning tormas trepist alla, kuid õue joosta enam ei õnnestunud - teise korruse trepikoda oli täielikult haaratud tulemöllust.
Samal ajal turult tulnud Jelena Nikolajeva sõber Jevgeni Aboljanin nägi eemalt, kuidas nende korterist kaks korrust allpool olevast aknast lõid välja tulekeeled.
«Kui ma majani jõudsin ja Jelenale järele tahtsin joosta, pääsesin ainult teise korruseni,» meenutas üleelatust heitunud Aboljanin. Jelena Nikolajeva päästsid päästeteenistujad oma korvtõstukiga.
Korteris, kus õnnetus alguse sai, jäi selle eakas omanik Maria Kirpu samuti tulelõksu ning pidi enda päästmiseks alla hüppama köögiaknast. Perenaise tütar Irma Saares ütles, et õnneks pääses ta ema suuremate põletushaavadeta, kuid paraku murdis kukkudes mõlemad jalaluud.
Peale korteriperenaise viis kiirabi sündmuskohalt minema neli inimest, nende hulgas ka ühe lapse ja päästeteenistuja, kes oli nikastanud tuld kustutades jala.
Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnast öeldi, et ülejäänud kolm said vingumürgituse. Lapse seisundi hindasid arstid stabiilseks ja lubasid ta juba samal päeval koju.
Kuigi päästeteenistujad pole veel plahvatuse põhjuses kindlad, kalduvad nad oletama, et tegemist oli gaasiplahvatusega. Irma Saares ütles samuti, et ema jõudis talle rääkida, et tegi midagi gaasiga.
Päästeteenistujate kiire tegutsemine ei lasknud tulel edasi liikuda ja teised püstaku korterid pääsesid tahmumisega. Küll aga peavad selle püstaku inimesed mõnda aega läbi ajama elektrita, sest koridori jõudnud põleng sulatas osaliselt elektrijuhtmestiku.
Hooletus?
Eesti Gaasi Tartu hooldusjuht Peeter Jansons ütles, et juhul kui plahvatuse põhjustas gaas, oli tegemist ohutusreeglite jämeda rikkumisega.
«Samas on imelik, et kui plahvatus toimus köögis, siis miks lendasid ka teiste tubade aknad ees,» imestas Jansons, kelle sõnul pole Tartus viimastel aastatel sedavõrd räiget gaasiõnnetust juhtunud.
Päästeameti peadirektori kt Jaanus Vessart ütles, et statistiliselt on gaasiõnnetusi Eestis seni vähe. «Õnneks, sest tarbijaid on palju ja seega potentsiaalne oht olemas,» lisas Vessart.
Tema peab kõige ohtlikumaks kohati vananenud ja amortiseerumise serval olevaid gaasiseadmeid ning ühtse gaasiavariiteenistuse puudumist.
«Omal ajal oli telefon 04, kus tegutses gaasiõnnetuste puhuks üleüldine häireteenistus, nüüd on see firmade vahel ära jagatud ja efektiivset süsteemi on raske luua,» nentis Vessart, kes on mitmel korral Gaasiliiduga arutanud õnnestuste ennetamist.
Sander Silm
Toomas Sildam
uudised@postimees.ee