Nelja inimest vigastanud gaasiplahvatuse Tartu korterelamus põhjustas pigem ühe majaelaniku hooletus kui gaasipliidi tehniline rike, leiavad asjatundjad.
Vananenud olmegaasiseadmed vajavad kontrolli ja uuendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval kell 10.45 Tartus Kalda tänava suurelamus toimunud gaasiplahvatuse tõenäoliseimaks põhjuseks peab tehnilise järelevalve inspektsiooni gaasiseadmete spetsialist Tõnu Roosaar maja teisel korrusel elava 78-aastase vanaproua hajameelsust.
«Ainuke gaasiseade, mis seal korteris asus, oli gaasipliit, ja tundub, et õnnetuses oli süüdi elanik,» lausus Roosaar.
Päästeameti ja tehnilise järelevalve inspektsiooni töötajad selgitavad pliidi õnnetuse-eelset tehnilist seisukorda, kuid peavad juba praegu ebatõenäoliseks, et gaasileke võis olla sellest põhjustatud.
Eesti suurima gaasimüüja ASi Eesti Gaas tehnikadirektori asetäitja Andres Noodla nentis, et 95% gaasiõnnetustest on tingitud inimeste hooletusest. «Siin pole teha muud kui pidevalt meelde tuletada, et gaasikraan tuleb alati kinni keerata,» lisas ta.
Noodla ütles, et pühapäevane gaasiplahvatus oli ränk, aga olukord võinuks kujuneda veel rängemaks, kui gaas jõudnuks maja peal levida.
Gaasiseadmete üle järelevalvet tegevate spetsialistide sõnul tuleb järjest sagedamini ette, et inimesed paigaldavad ise gaasipliite ja veesoojendajaid. Pahatihti ei kutsuta ka rikkiläinud seadmeid parandama asjatundjaid, vaid aetakse läbi isehakanud remondimeestega, kes kasutavad suvalisi varuosi ja gaasitorusid.
Spetsialistide sõnul kujutavad gaasipliidist palju suuremat ohtu vananenud veesoojendid, mis on paigaldatud korterisse aastakümneid tagasi.
«Inimesed peaksid vanad gaasiga töötavad veeboilerid kiiresti välja vahetama, sest need on oma aja ammu ära elanud,» lausus Noodla. «Vanad boilerid võivad hakata vingugaasi sisse ajama, sest põlemiseks vajalik hapnik ei pääse ligi. Koos veesoojenditega tuleks lasta kontrollida ka korstnaid.»
ASi Eesti Gaas andmetel on Eestis ühtekokku 120 000 kodutarbijat, kellest pooled kasutavad vanu veesoojendeid.
Viimastel aastatel on gaasiga veesoojendamine ja gaasipliidil söögivalmistamine vähenenud, see-eest aga on rohkem neid, kes kütavad maja või korterit maagaasiga.
Õnnetuste vältimiseks soovitas Noodla vananenud gaasiseadmed välja vahetada. «Kor-teriühistud peaks laskma kahe aasta tagant kogu maja gaasisüsteemi kontrollida,» lisas ta.