Pärnu punamälestusmärk austab riigipöörajaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu kesklinnas asuvas pargis, kust mõne nädala eest viidi minema SS-vormis sõduri bareljeefiga ausammas, asub töörahvale püstitatud mälestusmärk, millega avaldatakse austust ka 1924. aasta riigipöörajatele, kes surma mõisteti. Siim Kallasek ommentaar: Suhtumine minevikku pööratud mälestusmärkidesse on keeruline

Pärast Teist maailmasõda Pärnu kesklinna püstitatud mälestusmärgil on kirjas: «Au ja kuulsus töörahva vabaduse eest langenud võitlejaile» ning lisatud on aastaarvud 1905; 1917; 1924; 1941-1944.

Postimehega suhelnud ajaloolaste arvates on aastaarvud peale 1924. aasta «hädaga vastuvõetavad», kuid riigipöörajate auks püstitatud ausammas on nende sõnul kahetsusväärne apsakas.

«Need aastaarvud ei vasta kindlasti tekstile, mis kirjas,» leidis Tartu Ülikooli professor Kaido Jaanson. Lisaks 1924. aastale on Jaansonile vastuvõetamatud ka aastad 1941-1944.

Keskerakonna peasekretär ja ajaloolane Küllo Arjakas arvas, et selline monument, selliste aastanumbritega ja nii avalikus kohas kõige parem ei ole.

«Ilmselt 1990. alguse monumentide vahetusega on ta kahe silma vahele jäänud,» lisas Arjakas.

Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp ütles Postimehele, et seda mälestusmärki pole linnal plaanis maha hakata võtma. Samuti pole linnal teada, kes monumenti hooldab. Kesklinnas asuvas pargis olev mälestusmärk on kantud ka 1997. aastal muinsuskaitsemälestiste registrisse.

Pärnu inimesed, kes mäletavad ausamba rajamist, teavad rääkida ka seda, et pärast Teist maailmasõda rajatud mälestusmärgi alla on maetud paarkümmend sõjas Nõukogude Liidu poolt võidelnud sõdurit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles