Ansambel Id Rev esitleb pärast kaheksa-aastast pausi uut albumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti indieroki üks säravamaid ansambleid Id Rev esitleb reedel, 4. detsembril Tallinnas uut plaati «Kuhu kadus joie de vivre?», mis on ansambli esimene album pärast 2001. aastal ilmunud kauamängivat «Sina ei». Sel puhul rääkis ansambli kitarrist, laulja ja klahvpillimängija Neeme Lopp pisut plaadi valmimisprotsessist ning sisust.
Selle albumi tegemine võttis ikka väga kaua aega. Mis selle tingis, lisaks iseenda laiskusele?
Päris alustamisest alates läks üle nelja aasta. Peale laiskuse - ja laiskust ei saa kindlasti alahinnata - tingis selle näiteks tehnoloogia kiire areng. Vahepeal tehti jälle igasuguseid uusi vidinaid juurde ja siis oli ju muidugi vaja neid katsetada.
Kas see kaua tegemine tuli albumile sinu arvates kasuks ja kui palju plaadi materjal selle aja jooksul edasi arenes? On see seesama plaat, mida tookord tegema hakkasite või on see hoopis midagi muud?
Ma ei ütle, et see tingimata hea asi oleks, liiga lihtne on sattuda sellisesse kretinismi faasi, kus ei saa enam üldse aru, kellele ja milleks midagi tehakse. Aga ma arvan, et sellele albumile tuli kaua tegemine pigem ikka kasuks, ehkki kindlasti mitte täielikult.
Kusjuures sellest ei tulnud radikaalselt erinev plaat sellest, mida me tookord tegema hakkasime. Umbes selline kujutlus oli meil kohe olemas, me ei teadnud veel ainult, kuidas see täpsemalt kõlama hakkab.
Tegelikult oli kogu selle pika protsessi juures muidugi veel igasuguseid isiklikke põhjusi, aga need ei ole lugejale ilmselt huvitavad. Peamine on see, et ma enam ei mäleta täpselt, miks nii kaua aega läks.
Räägi plaadi salvestamisprotsessist veidi lähemalt.
Me lindistasime seda plaati osaliselt Kesk-Soomes, umbes sellises kohas nagu sarjas Twin Peaks, metsaveomasinad sõitsid öösiti mööda. Ja plaat masterdati ka soomlaste poolt Tamperes. See oli kohati ikka väga kummaline kogemus, ma arvan siiani, et soomlased on kõige kummalisem rahvas maailmas.
Soome sattusime nii, et üks meist õppis Kesk-Soomes - Pirkanmaan Ammattikorkeakoulu, praegu tal enam see nimi pole, ma loodan, et mitte meie pärast - muusikaasjandust ja selle kaudu me saime kasutada vabalt nende stuudiot. Kõik hilisem tuli juba sealsete kontaktide kaudu.
Uus album tundub olevat elektroonilisem. Eemaldute (indie)roki juurest?
Elektroonilisusega on nii, et meil polnud algusest peale plaanis teha väga otsekohest rokiplaati, selles mõttes on see eemaldumine olnud kogu aeg täiesti teadlik valik. Pealegi on mind alati huvitanud see tume maailm, mis jääb kuhugi sinusoidide ja elektroonilise plõksumise vahele.
Aga lõppude lõpuks on need lood ikkagi kirjeldatavad mingisuguse roki terminites, neil on enam-vähem stabiilne struktuur, mängitakse kitarri, lauldakse, ühesõnaga asjad, millest igaüks peaks aru saama. Meil ei olnud plaanis teha eksperimentaalset oopust tehnoloogilistest võimalustest.
Kas praegune aeg on sellisele melanhoolsele muusikale sobivam kui mõne aasta tagune aeg ?
Kas see muusika on melanhoolne? Ma ise ei oska seda nii näha. Aga melanhoolse muusika jaoks on kogu aeg hea aeg Lihtsalt põhjused muutuvad, millele ta mõjub.
Sinu arvates ei ole Id Rev siis melanhoolne?
Ei. Mulle endale on tekitanud nende lugude tegemine väga palju lõbu ja ma ei saa öelda, et lindistamisprotsess oleks ka erilises matusemeeleolus möödunud. Tõenäoliselt need, kes mind teavad, ei pea mind ka maailma kõige suuremaks melanhoolikuks.
Aga varasemad hitid nagu «Anna mulle oma valu» pole just kõige lõbusamad muusikapalad.
Mis puutub loosse «Anna mulle oma valu», siis see on lugu, mis koosneb hulgast segasest tekstist ja ühest lõksust. Nagu näha, neelasid suurem osa selle konksu alla Aga selle loo saamislugu on tegelikult äärmiselt juhuslik ja koomiline. Võib öelda nii palju, et ma lubasin selle kirjutada kellelegi Kohtla-Nõmme tädile, keda ma seal pimeduses tänaval kohtasin.
Kas nüüd kui aktiivset tegevust pole mitu aastat bändil olnud, peab nii öelda comebacki jaoks rohkem pingutama?
Peab jah rohkem pingutama. See on peaaegu, nagu alustaks täiesti otsast peale, nagu õpiks uuesti kõndima. (naerab)
Id Rev plaadi «Kuhu kadus joie de vivre?» esitlus toimub Tallinnas, klubis «Juuksur» (Vaimu 1) reedel, 4. detsembril algusega kell 20.00. Id Rev´i toetavad kontserdil omaltpoolt ansambel Rumour Is News ja plaadimängijate taga näitavad oma võimeid Tauno Maarpuu ja Vaiko Eplik.