Juba aastaid on käiatud tõde, et tulevik peitub reaalainetes. Õppides inseneriks omandad teadmised, mis naljalt ei aegu. Õpitu on hinnas ka rahvusvahelisel tasemel ning palgad on üldjuhul soliidsed. Miks valivad nii paljud ikka ja jälle aga humanitaarsema suuna? Siiani on ülikoolides populaarsemad erialad majandus, inglise keel ja ärijuhtimine.
Ebaõiglane oleks kahelda, et gümnasist teeb nii tähtsa otsuse oma tulevikule mõtlemata. Mõjutajateks on eriala lõpetanute töövõimalused ja palgatase, eriala mainekus ja kutsumus. Ning kõige hulgas ka eelnevalt kogetu.
Mis toimub enne ülikooli astumist? Sageli on koolide füüsika-keemia tunnid kuivad ja igavad. Puuduvad katsetused, võimalus kogeda. Arvud jäävadki paberile. Miks peaks need ained õpilast rohkem huvitama, kui koolis nõutakse? Insenere on meil tõesti vaja. Vaja on ka, et valitud eriala ülikooli astujale tõesti huvi pakuks. Tööl iga päev surev töötaja pole kellelegi kasulik. Alustame ikka algusest.