Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Siiri Oviir: puuduses tudeng peab toetust saama

Sotsiaalminister Siiri Oviir kinnitas Postimehele, et tudengitele makstava toimetulekutoetuse probleemipuntra saab lahendada ainult põhimõttel – kes toetust tõesti vajab, peab seda saama, kes tegelikkuses ei vaja, sellele ei tohi raha maksta. Ansip pooldab tudengite arvamist pere juurde Tudengid ja ministeerium vastakuti

Segane olukord tudengitele toimetulekutoetuse maksmise aluste tõlgendamisel on pöördunud teie suhtes päris teravaks, ründavad nii linnapead kui ka tudengid. Milles näete teie selle vaidluse iva?

Lugeda ma oskan. Siin ei ole küsimus üldse vales tõlgenduses. Seadus välistab praegu üheselt nendele üliõpilastele toimetulekutoetuse maksmise, kes elavad ühiselamus kasutuslepingu alusel. Ja kui ühiselamus, mis ei ole pereühiselamu, on sõlmitud üürilepingud, pole see seadusega kooskõlas.

Vaatamata seaduse nõudele on neid makseid juba mõne aasta jooksul mitmes kohalikus omavalitsuses tehtud, laiendades seega sotsiaalhoolekandeseadust. Ma arvan, et seda võib teha, kuid siis tuleb toetusteks kuluv lisaraha omavalitsusel endal välja maksta. Ses mõttes midagi seadusevastast pole. Kuid probleem on toimetulekutoetust vajavate tudengitega, kes elavad ühiselamutes. Ja see probleem on juba mitu aastat püsti.

Ja miks see siis nii kaua lahendamata on?

Ma ei tea, miks seda omal ajal kohe ära ei lahendatud. Praegu on meil aga seadusemuudatus valmis, olen seda ka Riigikogu koalitsioonifraktsioonides tutvustanud. Loodan koalitsioonipartnerite heakskiitu ja siis läheb see parlamenti arutamisele.

Et seadus on juba ammu elule jalgu jäänud, on tõsi. Pole ju vahet, kus see üliõpilane elab, kas ühiselamus või kuskil korteris. Järelikult tuleb asi korda teha, et puudust kannataval tudengil oleks ka ühiselamus elamise korral õigus saada toimetulekutoetust.

Lisaks ühiselamuelanike probleemi lahendamisele on seadusemuutuse järgi kavas hakata kuni 24-aastast tudengit vaatlema toimetulekutoetuse määramisel koos perekonnaga.

Jah. See on üks põhjus, mis teeb kisa ja kära suureks. Mõni inimene arvab, et üliõpilast perekonnaga siduda ei saa, ta olevat nagu täiskasvanu. Aga kui inimene on täiskasvanu, siis peaks ta ju ise enda eest hoolitsema.

Kõrgkoolis õppimine on õigus, mitte kohustus. Mitte nii, et noor saab 18-aastaseks, tuleb riigi juurde ja ütleb – anna raha. See võib olla mõistetav, kui on tegu õppetoetustega, mis on ettevalmistamisel haridusministeeriumis. See on hoopis teistel alustel seadus. Praegu on tegu sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva toimetulekutoetusega. Kõiki toetuse taotlejaid käsitletakse perekondade kaudu ja me ei saa siin erandit teha. See on seaduse filosoofia.

Praeguses seaduses on ju selle filosoofiga vastuolus olev punkt, kus on öeldud, et üliõpilast vaadeldakse toimetulekutoetuse määramisel koos perekonnaga vaid siis, kui tema ja ta perekonna aadressandmed rahvastikuregistris langevad kokku.

Aga vaadake rahvastikuregistri seadust, mida see räägib.

Ja mida see siis räägib?

Seal on juttu sellest, et sisse saab end registreerida eluruumi, ühiselamutuba ei võrdsustata meie seadustes praegu eluruumiga. Tuleb vaadelda seadusi kogumis, mitte rebida üht paragrahvi kontekstist välja.

Kuidas hakkab tulevikus välja nägema uus süsteem?

Oletame, et noore inimese vanemad elavad Paides, seal ülikooli ei ole. Ja noor läheb õppima Tartusse, Tallinna, Viljandisse või Pärnusse. Ta elab seal ja see on tema ajutine eluase. Ja nüüd võetaksegi kokku kulud, vaadatakse üle tulud ja jagatakse pereliikmete arvuga.

Loomulikult langevad välja need, kelle vanematel on suured tulud. Kõik üle Eesti ju ei saa toimetulekutoetust. Rõhutan siinjuures, et poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsi kohaselt on vaid 37% protsenti toimetulekutoetuse saajatest sellised, kes on õigustatud neid toetusi saama.

Ega küsimus ole ainult toimetulekutoetuse puhul 500 kroonis. Üliõpilase toimetulekutoetus on keskmiselt 1000 krooni. See on kõrgem kui muidu puuduses inimestel. Kõigepealt arvestatakse eluasemekulud, millele lisatakse 500 krooni toimetulekutoetust.

Kas see on õiglane teiste suhtes, kes elavad äärmises puuduses? Kordan veel – kui me tahame riigis õiguskorda ja tahame olla õigusriik, tuleb seadusi täita.

Kui palju sotsiaalministeeriumi arvestuste järgi praegustest tudengitele makstavatest toimetulekutoetustest ära kukub, kui kavandatud seadusemuudatused jõustuvad?

Me ei ole seda arvutanud, meil pole sellekohast andmebaasi. Kui aga vaadata näiteks Tartut, siis 70 protsenti Tartus toimetulekutoetuste saajatest – see on vaesustoetus – on tudengid, kes saavad 80% kogu Tartu rahast. Mingi osa langeb seega kindlasti toimetulekutoetuste saajate hulgast ära, kuid mingi osa tuleb ka juurde.

Olen kohtunud tudengitega, kes elavad ühiselamus ja kes on tõesti perest, kes ei suuda neile anda tuhanded kroone kuus. Samas ei ole need tudengid esitanud avaldust toimetulekutoetuse saamiseks, sest nad on olnud seaduskuulekad ja teadnud, et seaduslikult pole neile võimalik seda raha maksta. 99 protsenti omavalitsusest on seadust nii ka järginud. Rõhutan – õppimise toetamine on teine ideoloogia ja see on õppetoetuste seaduse küsimus. See aga, mis praegu on probleemina üles tõusnud, on puudust kannatajate toimetuleku seadus. Need on kaks erinevat asja.

Kas järgmise aasta eelarvesse on toimetulekutoetuste raha planeeritud juba arvestades sotsiaalministeeriumi kavandatavaid seadusemuutusi?

Ei, meie tänane eelarve on kavandatud praegu kehtivate seaduste järgi. Ilmselt säilib uue korra jõustudes tasakaal, sest osa seni raha saanutest ei hakka seda enam saama, kuid osa, näiteks ühiselamus elajad, võivad juurde tulla. Õiglus saab jalule seatud.

Tallinna soovib siiski aasta lõpuni täiendavalt 12 ja Tartu 11 miljonit krooni. Kas näete mingit võimalust, et nad selle raha saavad?

Kui nüüd lüüa selg väga sirgeks ja väga seaduskuulekalt öelda, siis see lahendus, mille nad ise on endale määranud, on teha väljamaksed kohaliku omavalitsuse rahast.

Kuid mõelgem siiski nende üliõpilaste peale, kes seda raha ootavad ja vajavad. Summa, mis Tallinnal ja Tartul on õigustatult saada – ühel umbes 4 ja teisel umbes 7 miljonit –, saavad nad varsti kätte. Ja loodan, et kui seadus on eluga kooskõlla viidud, saavad ka ülejäänud osa.

Nii et kohe ei sünni midagi....

Ärge kutsuge mind seadust rikkuma. Muidugi võib üliõpilased üles kütta ja leida vaenlane – see on Siiri Oviir. Uni kohe rahulikum. Aga see ei too lahendust. Üliõpilased, need, kes on õigustatud toimetulekutoetust saama, peavad seda saama. Aga seadust rikkuma ma ei hakka ja keegi ei saa mult nõuda, et ma seda teeksin.

Aga kui tuleb Edgar Savisaar, vaatab silma ja ütleb: parteikaaslane Oviir, te mõelge.....

Et rikkugu ma seadust? Kas te oskate mulle tuua mõne näite, kui ma olen seadust rikkunud?

Ei oska. Aga mida te Savisaarele ütlete, kui ta tuleb ja ütleb, et anna see 12 miljonit.

Miks peaks Savisaar tulema ja sundima mind seadust rikkuma?

Kas ta ütles teile siis koalitsiooninõukogus, et ups, ma tegelikult ei tahagi seda 12 miljonit?

Ärge spekuleerige! Ta käitus väga korrektselt. Mina ei saa anda raha, sest raha ei ole minu oma. Raha on riigi oma ja seda saab anda ainult vastavalt seadustele. Probleem vajab lahendust, see on fakt. Seda saab teha ainult seadust täiendades ja muutes.

Kas sellist asjade lahendamise käiku toetas ka Tartu linnapea Andrus Ansip?

Ma ei tea, mida toetab Tartu linnapea. Ma ei ole harjunud sellise käitumisega, mida Tartu linnapea endale minu suhtes lubab.

Mida ta siis lubab?

(Vaikus)

Kas vaidluses toetuste üle võib näha ka kellegi rõhutatud soovi õõnestada teie kui sotsiaalministri jalgealust?

Mulle on päris otse öeldud, et seda, keda ühiskond ei tunne ja kes hääli ei korja, pole mõtet peksta.

Tagasi üles
Back